01:04 16. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Venemaa püstoleid luuakse vaid julmade ja veriste sõdade pidamiseks, illustratiivne foto

Venemaa püstoleid luuakse vaid julmade ja veriste sõdade pidamiseks

© Fotolia / theyok
Välisuudised
lühendatud link
Relvastus (192)
41941

Nõukogude Liidu järeltulija Venemaa armee sai päranduseks tohutu laskerelvade arsenali, millega saab varustada kõik tema hoopis väiksemaarvulised üksused, kirjutab artikli autor

Kyle Mizokami, Inosmi viitega väljaandele The National Interest

Kõigis Venemaa 11 ajavööndis paiknevates arvukates relvaladudes hoitakse ka püstoleid, mis on ette nähtud ohvitseride, lahingumasinate juhtide ja poliitkomissaride relvastamiseks. Need püstolid, samuti nende uuemad mudelid on ka täna Venemaa armee relvastuses, enesekaitserelvade ja võimusümbolina neile, kellele nende kandmise õigus on usaldatud.

Kalašnikov: inimene ja automaat >>

Üheks esimeseks Nõukogude armee tabelrelvaks oli Tokarevi püstol, ehk lihtsalt TT. Seda nimetati automaatpüstoliks, kuid "automaatne" käib siin vaid laadimise, mitte tulistamise kohta. Selle automaatpüstoli kasutaja peab lasu tegemiseks siiski iga kord eraldi päästikule vajutama. Väliselt ei ole TT eriti nägus, kuid on see-eest kuni viimase detailini väga praktiline. Teisisõnu, ta on hea näide vene sõjaväeesteetikast. Nagu peaaegu kogu vene relvastust, on seda püstolit lihtne käsitseda ja ta on väga töökindel. Tõsi, kaitseriivi puudumine nõuab juhusliku lasu ärahoidmiseks erilist tähelepanu.

Tokarevi püstoli mass on 840 grammi ja tema salv mahutab kaheksa 7,62 mm kaliibriga padrunit. Relva ehituses võib märgata John Moses Browningu püstolitest, eriti 1911. aasta mudelist tuttavaid elemente. TT padrunipesa sulgemise süsteem on lühikese käigu ja sulguriga. Enamikust TT püstolitest saab tulistada ka kuulsa Mauseri 6,73 mm kaliibriga padruniga. Lõppude lõpuks on kõik nõukogude relvainsenerid konstrueerisid oma padruni M30 Mauseri padruni järgi.

Tokarevi püstolit toodeti Tuula relvatehases. Oma laialt levinud nimegi sai TT just Tuula relvatehases. Selle relva tootmine lõpetati NSV Liidus 1952. aastal ja selleks ajaks oli seda toodetud umbes 1,7 miljonit. Püstolit toodeti nii litsentsi alusel kui ilma selleta ka Ungaris, Poolas, Jugoslaavias, Hiinas ja Põhja-Koreas.

Järgmise nõukogude püstoli, PM konstruktorid said inspiratsiooni välismaalt. Makarovi püstol (PM) on Saksa politseipüstoli Walther PP (sks. k. Polizeipistole – toim.) nõukogude koopia. See oli üks paljudest laskerelvadest, mis oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväe relvastuses. Makarov, nagu seda mitteametlikult nimetatakse, on PP/K seeria koopia, mille detailide hulka on tootmisprotsessi lihtsustamiseks veelgi vähendatud.

Tulistamine Vabaduse väljakul >>

Selle tulemusena tekkis Nõukogude Liidul püstol, mis meenutas mitte eriti ilusat James Bondi Walther PPK-d. Makarov võeti relvastusse 1951. aasta detsembris, just siis, kui TT-d tootmisest maha võtma hakati.

PM on kompaktsem ja kergem kui Tokarevi püstol ja tema raud on lühem. See püstol on konstrueeritud tulistamiseks nõukogude 9 mm padruniga. Paistab, et Makarovi peamine eelis seisnebki selles, et temast ei saa tulistada välismaise moonaga. Arvatakse, et nõukogude 9 mm padrun töötati välja saksa padruni Ultra järgi. Püstolite kohta on ta üsna nõrk ja kujutab endast midagi 9 mm Parabellumi padruni ja Browning 9x17 mm padruni vahepealset.

Пистолет Макарова
© Flickr / Jewcano
Makarovi püstol

Nii nagu tema eelkäija TT, on ka PM salves 8 padrunit. Nagu kõik nõukogude käsitulirelvad, kasutatakse PM-d ka kaugel väljaspool. Nõukogude Liit müüs neid oma vasallriikidele ja revolutsionääridele üle kogu maailma. Makarovi püstolit kasutati paljudes armeedes Afganistanist Zimbabveni. Ameerika sõjaväelastel tuli selle relvaga kokku puutuda Afganistanis, Grenadas, Laoses, Põhjas-Vietnamis ja Süürias.

Makarovi püstoliga relvastati külma sõja ajal ka Ida-Euroopas asuvate nõukogude lahingumasinate juhid. Sõja puhkedes pidid need masinad koos Nõukogude ja Varssavi lepinguosaliste riikide armeedega liikuma läände. 1990. aastal võeti relvastusse püstol PMM, mille salve mahtus 12 padrunit.

1990-ndatel aastatel töötas vene relvakonstruktor Vladimir Jarõgin välja oma püstoli — PJa. Venemaa armees nimetatakse seda relva MR-443 "Gratš". PJa ühendab endas vanu ja uusi lahendusi, nagu omal ajal TT. Uus püstol on valmistatud täielikult terasest ja selles kasutatav mehhanism põhineb Browning Hi-Power konstruktsioonil.

Selles relvas kasutatakse kaasaegset isevinnastuvat mehhanismi, see tähendab, et päästikule vajutamisega vinnastab laskur relva ja sooritab ka lasu. Relva saab kasutada ka mitteisevinnastuvana, kus vinnastamine ja päästmine toimuvad eraldi. Erinevalt TT-st kasutatakse PJa-s 9x19 mm Parabellumi padrunit. See on standardne 9 mm padrun, mis on levinud kogu maailmas.

Erinevalt Tokarevi püstolist, millel kaitserivi pole, on PJa-l väline kaitseriiv, mis fikseerib luku (see on veel üks John Browni uuendus) ja teine, sisemine kaitseriiv, mis ei lase lööknõelal edasi liikuda ilma päästikule vajutamata. PJa-l, nagu enamikul kaasaegsetel püstolitel, on 18 padrunit mahutav kaherealine salv. Seega on tal kaks korda rohkem padruneid, kui eelkäijatel.

Kuigi Jarõgini püstol on kaasaegsem, kui varasemad nõukogude ja Venemaa mudelid, puuduvad sellel mitmed lääne kaasaegsete püstolite omadused. Muuhulgas pole tal rauaalust kinnitust lasersihiku, valgusti ja padrunipesas oleva padruni indikaatori jaoks ega hooba vinnastatud päästiku ohutuks vabastamiseks. Esmakordselt võeti PJa relvastusse Vene armees 2003. aastal, kuid selle edasine levik kulgeb aeglaselt, sest relvaladudes on suur kogus PM ja PMM püstoleid, mida kasutatakse tänapäevani.

Tallinnas Koplis toimus tulistamine >>

Venemaa püstolid on lihtsad, tugevad ja töökindlad. Nende konstruktsioon mõeldud masstootmiseks sõja ajal. Kuigi neil pole paljudel kaasaegsete Ameerika püstolite jaoks tavalisi mugavusi, nagu näiteks M17-l, siis on Vene püstolitel pearõhk funktsionaalsusel ja see tähendab, et nendega on võimalik püstitatud ülesannet täita isegi kõige keerulisemates oludes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Relvastus (192)
Tagid:
PJa, enesekaitse, püstol, MP, TT, tulistamine, relv, Eesti NSV, sõjavägi, Venemaa

Peamised teemad