10:45 29. Mai 2020
Kuula otse
  • USD1.1016
  • RUB77.9343
Välisuudised
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (132)
5310

Eesti võib saada ühe lisakoha Euroopa Parlamendis, kus on alanud Suurbritannia EL-ist lahkumisel "ülejäävate" mandaatide ümberjagamine

TALLINN, 18. jaanuar — Sputnik, Aleksei Toom. Tänasel päeval on Eestil kui EL-i ühel kõige väiksemal riigil Euroopa Parlamendis kuus kohta, kuid ta võib saada veel ühe koha tänu Suurbritannia parlamendisaadikute 73 mandaadist ühe osa laialijagamisele.

Brexiti-hetkeni on jäänud veel 14 kuud, ent menetlused Suurbritannia "pärandiga" on juba täies hoos, põhiseaduskomisjon töötab mitmendat kuud saadikukohtade ümberjaotamise eelnõu kallal. Euroskeptikute ja vahendite säästmismõtete pooldajate esitatud ettepanek vähendada Euroopa Parlamendi saadikute koguarv praeguselt 751-lt 678-ni, jättes brittide mandaadid lihtsalt mängust välja, saadikute põhilistes poliitilistes rühmitustes erilist toetust ei leia.

Suurbritannia välisminister Boris Johnson ja Venmaa välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kas May ei saa oma tööga hakkama>>

Põhiseaduskomisjoni kuuluvate saadikute Danuta Hübneri ja Pedro Silva Pereira poolt ettevalmistatud eelnõus väljapakutud muudatuste hulk ulatub üle poolteisesaja. Tegelikult töötatakse selles küsimuses paralleelselt välja lausa mitut alternatiivset lahendusvarianti.

Kuid põhiseaduskomisjoni eelnõu näeb ette osa "ülearuste" saadikukohtade valikulise ümberjaotamise pärast järjekordseid parlamendivalimisi 2019. aastal, mis peavad aset leidma vähem kui kahe kuuga pärast Brexitit.

Võitlus mandaatide pärast on alles algamas

Vastavalt parlamendisaadikute Hübneri ja Pereira plaanile tuleks saadikukohti Euroopa Parlamendis kärpida 700-ni, endised Suurbritannia mandaadid aga anda Prantsusmaale (4 lisakohta), Itaaliale (3 kohta), Hispaaniale (4 kohta), Hollandile (2 kohta) ja ühe lisamandaadi kaupa Rootsile, Austriale, Taanile, Soomele, Slovakkiale, Iirimaale, Horvaatiale ja Eestile.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Seega liidu ülejäänud liikmesriigid Euroopa Parlamendis uusi kohti ei saa, mis loomulikult häälestab nende saadikud ilmselgelt ülejäävate mandaatide küsimuse kõnealuse lahendusvariandi vastu. Rühm Poola esindajaid näiteks teeb ettepaneku teha saadikukohtade ümberjaotuse väljapakutud variandis muudatus, lisades poolakatele 4 mandaati, et tõsta nende arv Euroopa Parlamendis 55 inimeseni.

May ja Juncker ei jõudnud Brexiti tingimustes kokkuleppele>>

Teisisõnu, nagu vaatlejad märgivad, on vaidlus brittide mandaatide ümber alles algamas ja tõotab kujuneda tuliseks. Kuid aega vaagimiseks ei jää enam kuigi palju, kuna selle küsimuse hääletamine parlamendi plenaaristungil pidanuks toimuma juba lähipäevil, ent lükati edasi kuni rahvusriikide valitsuste ja poliitiliste rühmituste seisukohtade selgumiseni.

On ilmne, et parlamendisaadikute ja nende koduriikide valitsuste vahel toimuvad praegu lisamandaatide saamise võimaluste üle intensiivsed arutelud. Niipalju kui teada, tahavad Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia saada veelgi suuremat hulka parlamendikohti, kui ettevalmistatud otsuse eelnõu kohaselt neile välja pakutakse.

Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)
Tagid:
Euroopa Parlament, Suurbritannia, Eesti

Peamised teemad