16:37 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Kuidas ahvid turumajandust rajasid

"Prostitutsioon" loomade hulgas ehk kuidas ahvid turumajandust rajasid

© Sputnik / Павел Лисицын
Välisuudised
lühendatud link
7430

Kaputsiinahv suutis pääseda ühisest puurist väiksemasse katsepuuri ja varastas terve pihutäie münte

TALLINN, 21. jaanuar — Sputnik. "Kaputsiinahvidel on tillukene aju, mis on pidevalt keskendunud toidule ja sigimistungile," ütleb Yale´i ülikooli majandusteadlane Keith Chen. Tema ja psühholoog Laurie Santos korraldasid 2005. aastal eksperimendi, kus laboritingimustes katsuti õpetada seitset kaputsiinahvi raha kasutama ja prooviti võrrelda nende käitumist inimeste omaga, edastab RIA Novosti.

Eksperimendi käigus kasutatud mündid meenutasid mõneti neid, mis olid käibel Hiinas — hõbekettad avausega keskel. Teadlastel kulus ligi kuus kuud selleks, et ahvid aru saaksid, et neid rahasid saab kasutada igal ajal toidu vastu vahetamiseks. Seejärel anti igale ahvile 12 sellist münti, et vaadata, mida ahvid eelistavad — kas tarretist või viinamarju (see ahviliik armastab väga magusat toitu). Mõlemad toidukaubad maksid ühepalju. Enamikul juhtudest eelistasid ahvid tarretist.

Детеныш белоплечего капуцина
© Sputnik / Павел Лисицын
Kaputsiinahvidel on tillukene aju.

Seejärel otsustasid teadlased kontrollida, kuidas ahvid inflatsiooniga kohanevad. Nad tõstsid tarretise hinna kahekordseks. Ahvid käitusid ratsionaalselt — nad hakkasid palju sagedamini ostma viinamarju ja vaid haruharva tarretist.

Seepeale otsustas Chan teha katsealused tuttavaks hasartmängudega. Neile pakuti välja kaks võimalust. Esimesel juhul viskas teadlane kulli ja kirja, mis otsustas, kas ahv saab ühe viinamarja või võidab boonuse. Teisel juhul pakuti kaputsiinahvidele esialgu kaht viinamarja, kuid mündivise otsustas, kas mõlemad viinamarjad jäävad neile või tuleb ühest ilma jääda. Enamikul juhtudel valisid ahvid esimese mänguvariandi, ehkki majanduslikust vaatenurgast pole neil variantidel mingit vahet. Neid heidutas lihtsalt kartus kaotada.

Kentsakas on see, et keerukamate, kuid analoogsete katsete puhul käituvad inimesed samaviisi.

Kaputsiinahvid aga jätkasid Cheni ja Santose üllatamisega. Üks neist suutis pääseda ühisest puurist väiksemasse katsepuuri ja varastas terve pihutäie münte. Nii sooritasid ahvid esimese "pangaröövi". Teadlastel tuli neilt mündid tagasi vahetada, pakkudes vahetuskaubaks toitu, kuid juhtum osutus õpetlikuks ja pärast seda üritas üha enam ahve vargust korrata.

Самка белоплечего капуцина с детенышем
© Sputnik / Павел Лисицын
Kaputsiinahvidel on tillukene aju.

Kuid on üks seik, mis oli teadlaste jaoks veelgi ootamatum. Segaduse ajal, mis puuris pärast vargust vallandus, ulatas üks isane mündi emasele. Peale pisutist "vestlust" nad paaritusid. Niipea, kui nad "armatsemise" lõpetasid, sammus emane teadlaste juurde ja pakkus neile isaselt saadud münti, soovides vahetada selle toidu vastu. See oli loomade seas esimene laboritingimustes registreeritud prostitutsioonijuhtum.

Eksperimendi tulemused näitasid, et majanduses võhikud ahvid käituvad paljudes olukordades üsna sarnaselt teiste primaatidega, kes on neist evolutsioonikaarel mööda läinud — inimestega.

Tagid:
kaputsiinahv, majandusfoorum, eksperiment, prostitutsioon

Peamised teemad