21:37 20. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Helsingi õpetaja käib prügikastidest toitu otsimas, illustratiivne foto

Helsingi õpetaja käib prügikastidest toitu otsimas

CC BY 2.0 / Dominic Alves / Bin Strike: Day 3
Välisuudised
lühendatud link
12810

Helsingi õpetaja on keskkonnahoiu teema nii oma südamesse võtnud, et ei taha lasta raisku minna ühelgi toidupalukesel, mistõttu käib prügikastidest toitu otsimas

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Tegemist on nn freeganiga, kes toitub prügikastidest leitud toidust, kaasa arvatud lihast. Nende jaoks on kõige tähtsam planeeti Maa võimalikult vähe koormata, vahendab portaal Eestinen viitega Yle-le.

Tarbijahinna tõusu mõjutas enim toit >>

Tegemist on omamoodi toidu taaskasutusega, kus tarvitatakse viimseni ära teistest inimestest allesjäänud toit. Freeganluse harrastaja, 34-aastane magistrikraadiga Helsingi keemiaõpetaja Teemu Arppe räägib, et saab kõik vajamineva prügikastidest ning toidu peale ei kulu sentigi. Ta käib kortermajade prügikastides läbi iga viimse kui prügikoti ning leiab sealt kõik vajaliku.

Näiteks ühest kotist leiab mees pooliku pudeli salmiaagiviina, teisest vorsti, kolmandast kreemjuustu ja neljandast peaaegu täis ketšupipudeli. Prügikaste tuhnides ja sellest blogides on ta võtnud kasutusele teise nime – Onni Tonkija, tasuta toidu tarvitaja ehk freegan.

Kui veganid ei tarvita loomset päritolu toitu, siis freeganid väldivad igasugust tarbimist. Nende pärusmaa on prügikastid, kust leiab kõike: salatit, jogurtit, nuudleid, kaerahelbeid ja avamata konserve. Kasutatud lapsemähkmete vahelt leiab šampinjone. Vahel on ära visatud terve kana.

Freeganite arvates ei piisa ainult veganlusest, sest taimetoitu võib toota samuti ebaeetiliselt ja selleks võidakse kasutada kuivade piirkondade viimaseid veevarusid. Keskne põhimõte on see, et toidu saamiseks ei tohiks loomi hukata, aga samuti ei tohiks kasutada rohkem loodusvarasid kui hädavajalik.

Liha süüakse vaid siis, kui see on minema visatud prügikasti. See liha on juba olemas ja läheks muidu põletamisele. Hüljatud liha söömine aitab austada seda looma, kes on elanud oma õnnetu elu vaid selleks, et saada tapetud.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust >>

Freeganite jaoks on parimad ajad kuu lõpp ning pühapäeva ja esmaspäeva vaheline öö – siis tühjendavad paljud oma külmkappe ja prügisse visatakse rohkem toiduaineid.

Onni leiab pastapakist väikse prussaka ja võtab selle õrnalt välja. Paljud sellist putukate poolt tarvitatud toitu ei söö, aga tema sööb.

Onni teab, et Soomes visatakse väga palju toitu minema. Iga kümnes leivaviil, kartul või puuvili lendab prügikasti. See teeb Soome peale 450 miljonit kilo toitu aastas. Enamus sellest on pärit kodumajapidamistest, aga ka restoranidest, kauplustest ja tööstusettevõtetest.

Euroopa Liidus visatakse minema 173 kilo toitu inimese kohta aastas. See on ligi viiendik kogu toodetud toidust. Maailmas visatakse minema koguni kolmandik toidust. Selle toiduga võiks ära toita kaks miljardit inimest.

Just seepärast on Onni jaoks prügikastist toidu tarvitamine tähtis. Keskmise inimese jaoks on selline asi nagu prügikastist toidu otsimine lihtne viis keskkonda säästa.

Prügikastist toidu hankimine on rahaliselt väga tulus, sest toidu peale ei kulu üldse raha. Poole aasta jooksul on Teemul toidu peale kulunud null eurot.

Teemu räägib, et soomlastele prügikastist toidu otsimine sobib, sest korilus on veres: paljud käivad metsas seeni ja marju korjamas. Prügikastist toidu otsimine kuulub samasse valdkonda. Prügikasti-leiud annavad samasuguse rahulduse kui marjul või seenel käimine. Lisaks on võimalik prügikastist leida kõike.

Teemu imestab, et pole prügikastitoidul olles veel kordagi haigeks jäänud. Tal on hea tervis ning ta kuumutab kõike, mis kuumutamist vajab. Samuti ei vaata ta toidule kirjutatud parim enne tähtaegu, kuna tavaliselt need petavad – toit on kõlbulik palju kauem.

Venelanna õpetab taanlasi toitu säästma >>

Prügikastitoidul on ka Teemu kääbuspuudel Onnenmyyrä, õige nimega Hippu. Mees võttis võimalikult väikse koera samuti põhjusel, et vajadused oleks väiksemad.

Teemu mõtleb keskkonna peale ka muul moel: näiteks ei sõida ta kunagi lennukiga ning kui näeb tänaval mustust, siis paneb selle kohe prügikasti. Teemu kodune mikrolaineahi on samuti prügikastist leitud ning lauda kaunistab prügikastist leitud orhidee.

Mees ei kasuta vetsupaberit, vaid peseb mustuse ära käsidušiga. Naisele valmistab ta toitu samuti prügikastist leitud toorainest. Raha, mis ta õpetajana teenib, annetab heategevuseks. Naisega on ta abielus 2009. aastast ja on veendunud, et lapsi ei ole võimalik saada, kuna seegi koormaks maakera.

Naine on teinud selle patu, et soetanud omale hübriidauto, aga sööb meelsasti mehe valmistatud prügikastitoitu. Õhtuks valmistab Teemu naisele hiinakapsavokki broilerilõikude ja šampinjonidega, kõrvaltoiduks on kurgi-tomati-suitsucheddarjuustusalat. Magustoiduks kook.

Üleilmsed toiduhinnad kasvasid 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga 8,2 protsenti, vahendas Sputnik Eesti aasta alguses.

Üleilmsed toiduhinnad kasvasid mullu 8,2 protsenti >>

Aastaga kasvasid hinnad kõigis toidukategooriates peale suhkru, mille hind langes 11,2 protsenti, enim kasvasid piimatoodete hinnad — 31,5 protsenti.

Organisatsiooni teatel oli selle toiduhinnaindeks 2017. aastal keskmiselt 174,6 punkti tasemel, mis oli kõrgeim aastane keskmine alates 2014. aastast.

Tagid:
keskkond, säästlik, taaskasutus, toit, prügikast, õpetaja, freegan, restoran, kool, Helsingi, Soome

Peamised teemad