04:58 04. Juuni 2020
Kuula otse
  • USD1.1194
  • RUB77.0055
Välisuudised
lühendatud link
5521

Tšehhi presidendivalimised võitis napilt ametisolev riigipea Miloš Zeman, teenides teise ametiaja, selgus täna ametlikest valimistulemustest

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Venemaa-meelsete avaldustega silma paistnud immigratsioonivastane Zeman kogus teises valimisvoorus 51,55 protsenti häältest Euroopa-meelse ja liberaalse vastaskandidaadi Jiří Drahoši 48,44 protsendi vastu, edastas Tšehhi televisioon ametlikke valimistulemusi, kui loetud oli üle 99 protsendi häältest, vahendab Pealinn

Riigitelevisiooni andmeil oli valimisaktiivsus teises voorus 66,55 protsenti, avavoorus käis valimas 59 protsenti valijaist. Zeman (73) ütles laupäeval toetajatele esinedes, et tegemist on "tema viimase poliitilise võiduga", millele ei järgne ühtegi poliitilist kaotust. President lubas jätkata tööd samamoodi nagu seni.

Sotšis toimusid Vladimir Putini läbirääkimised Tšehhi vabariigi presidendi Miloš Zemaniga
© Sputnik / Михаил Климентьев

Aukannupoisi orden >>

Tšehhi Teaduste Akadeemia endine president Drahoš õnnitles Zemanit valimisvõidu puhul ja tunnistas kaotust, kuid lubas poliitikas jätkata. "See pole läbi," ütles ta.

Tšehhi presidendivalimiste teine voor peeti reedel ja laupäeval. Valimisjaoskonnad suleti laupäeval kell 14 (Eesti aeg 15).

12.-13. jaanuaril korraldatud esimeses voorus sai Zeman üheksa kandidaadi seas 38,56 protsenti ja Drahoš 26,6 protsenti häältest.

Kui Zeman esindab madala sissetuleku ja madala haridustasemega inimesi ja neid, kes elavad maapiirkondades, siis Drahoši toetajateks on rikkamad ja hea haridusega linnaelanikud.

Zeman: kui Saksamaa kutsus migrante Euroopasse, siis ka vastutagu nende ees >>

Politoloog Jiří Pehe ütles AFP-le, et valimistulemused peegeldavad "sügavat vastasseisu" Tšehhi ühiskonnas, mis on "lõhenenud keskelt" piki maa- ja linnapiirkondi ning populiste ja liberaale eraldavaid jooni ja sarnaneb sellega USA-s ja mujal Euroopas eksisteerivatele eraldusjoontele.

"Lõhe ei eralda vaid Prahat ja teisi suurlinnu ülejäänud riigist, vaid hõlmab ka maailmavaadete polariseerumist inimeste vahel, kes on välismaailmale ja moderniseerimisele avatud, ja nende vahel, kes on minevikku kinni jäänud," sõnas Pehe AFP-le, lisades, et "pool ühiskonnast kardab välismaailma, globaliseerumist ja selle väljakutseid".

Presidendivalimiste otsustav voor langes ajale, kui riigis kestab seoses peaminister Andrej Babisi vähemusvalitsuse lagunemisega poliitiline kriis. Babisit süüdistatakse Euroopa Liidult toetuse väljapetmises ning parlament on tühistanud tema puutumatuse.

Zeman on Tšehhi president alates 2013. aasta märtsist. Tšehhid valisid toona endise peaministri presidendiks esimestel riigipea otsevalimistel pärast 1993. aasta lahutust Slovakkiast. Eelmised presidendid — Václav Havel aastatel 1993-2003 ja tema järeltulija Václav Klaus (2003-2013) — valis parlament.

Zeman oli Tšehhi peaminister aastatel 1998-2002. Alates esimese ametiaja algusest on Zeman oma Vene- ja Hiina-meelsete avalduste, islamivastasuse ja euroskeptilisusega Tšehhit lõhestanud ja seda peegeldavad ka äsjalõppenud valimiste tasavägivased tulemused.

Tšehhi keeldus pagulasi vastu võtmast >>

Tšehhi presidendi võimutäius on suuresti tseremoniaalne, kuid riigipea mõjuvõim on siiski arvestatav. Tal on õigus nimetada peaministrikandidaat ja kinnitada valitsuse koosseis, nimetada ametisse keskpanga juhatuse koosseis, kohtunikke ja ülikooliprofessoreid, samuti jõustada parlamendis vastuvõetud seadusi.

Zeman oli 2015. aasta Euroopa rändekriisi ajal jõuliselt vastu Euroopa Liidu enamushääletusega langetatud otsusele jaotada Itaaliasse ja Kreekasse saabunud migrandid kohustuslike põgenikekvootide alusel liikmesriikide vahel. Kuigi Tšehhi on sestsaadik EL-i kvoodisüsteemi alusel vastu võtnud vaid 12 migranti, oli ränne neil valimistel üks peamisi kampaaniateemasid.

EL andis põgenikekvoodist keeldunud riigid kohtusse >>

Tšehhi ametis jätkav president on nimetanud toonast rändekriisi "organiseeritud sissetungiks" Euroopasse ja väitnud, et moslemeid on võimatu lõimida.

Zemani kampaania hirmutas rahvast immigrantidega, tõmmates nende saabumise ja Drahoši võimaliku valimisvõidu vahele seose. Pehe sõnul suutis riigipea näidata end oma toetajate silmis Tšehhi rahvuslike huvide kaitsjana.

Euroopa poliitikud tunnistavad de-facto Krimmi kuulumist Venemaale
© Sputnik / Константин Чалабов

Ka Drahoš väljendas kohustuslikele kvootidele vastuseisu, kuid ütles, et Tšehhi on riigile määratud 2600 põgeniku vastuvõtmiseks piisavalt tugev.

Kampaania lõpupäevil väljendas Drahoš muret ka Venemaa võimaliku sekkumise pärast Tšehhi valimiskampaaniasse, öeldes, et Vene presidendi Vladimir Putini jaoks on peavaenlane NATO ja Tšehhi kuulub allianssi.

Zeman seevastu on korduvalt ärgitanud EL-i tühistama Venemaale Ukraina-vastase agressiooni eest kehtestatud sanktsioone.

Zeman tegi Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel (ENPA) Ukrainale ettepaneku leppida Venemaaga kokku Krimmist loobumise korvamine rahas või nafta ja gaasiga, vahendas Sputnik Eesti oktoobris.

Väljaanne Jevropeiska Pravda kirjutas, et Zeman tegi ettepaneku lahendada Krimmi küsimus rahaliselt. "Minu arvates saaks Ukraina mingi hüvitise — kas rahas või nafta ja gaasiga," ütles ta.

Tšehhi president ütles ka, et Krimmi küsimus on lahendatud: "Krimm annekteeriti, selles ei ole kahtlust. See on lõpetatud asi (fait accompli)".

Tšehhi ettepanek: korvata Krimm rahas >>

Tagid:
poliitika, võit, presidendivalimised, Miloš Zeman, Tšehhi, Venemaa

Peamised teemad