21:03 14. November 2019
Kuula otse
  • USD1.0997
  • RUB70.4908
Illustreeriv foto

"Kohtupäev" - millega lõpeb NATO ja Venemaa vaheline konflikt

© Фото: Swedish Armed Forces
Välisuudised
lühendatud link
14122

Venemaa "võimalik agressioon" Balti riikide vastu toob kaasa NATO-poolse vasturünnaku

TALLINN, 29. jaanuar — Sputnik. NATO ja Venemaa vaheline relvastatud konflikt võib lõppeda tuumasõjaga, mille tõenäosus on eriti suur, kui ülekaalu saavutab NATO, vahendab RIA Novosti väljaannes The National Interest ilmunud artikli.

Ajakiri märgib, et NSV Liidu tuumastrateegia põhimõtteks oli "relvi esimesena mitte kasutada," mis tähendas tuumarelva kasutuselevõttu vaid sama tüüpi rünnakule vastamiseks.

Tänapäeva Venemaa aga loobus National Interesti sõnul sellest põhimõttest ja töötas 2000. aastal välja uue sõjalise doktriini, mis lubab tuumaarsenali kasutamist ka juhul, kui tavarelvajõududel tekib lüüasaamise oht.

Baltimaad muutusid Ameerika Ühendriikide pantvangiks>>

Aastal 2010 ilmunud sõjaline doktriin, nagu väidab ajakiri, eeldab aatomirelvade kasutamise ka juhtudel, kui ohtu satub riigi jätkusuutlikkus.

National Interest rõhutab, et Venemaa "võimalik agressioon" Balti riikide vastu toob kaasa NATO-poolse vasturünnaku. Seejuures arvavad nende eksperdid, et Vene tavarelvajõud saavad lüüa, sest vaid väike osa neist on hea ettevalmistuse ja varustusega.

NATO-poolsete löökide korral Venemaal asuvate sõjaliste objektide pihta või sõjalise liidu tungimisel Vene territooriumile kasutab Moskva vastumeetmena taktikalist tuumarelva.

Eesti eurosaadik nimetas Venemaad ohuks Arktikale>>

Seejuures toonitavad eksperdid rahustavalt, et Venemaa käsutuses on oluliselt väiksem kogus taktikalisi lõhkepäid, kui omaaegsel Nõukogude Liidul. Erinevate arvestuste kohaselt on Vene Föderatsioonil täna kasutada "vaid" 1000-4000 mittestrateegilist tuumalõhkepead. Mõned eksperdid aga väidavad koguni, et Venemaal pole üldse kasutuskõlblikku taktikalist tuumarelva.

Tagid:
tuumarelv, NATO, Venemaa, USA, Baltimaad

Peamised teemad