19:01 21. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1104
  • RUB73.1897
Ukraina lipp ja varjud, illustratiivne foto

"Riigist minema ajada" – kellele on skandaal Gužva ümber kasulik

© AP Photo / Efrem Lukatsky
Välisuudised
lühendatud link
3710

Tuntud Ukraina ajakirjanik Zahhar Vinogradov on veendunud, et Austria ei anna Ukrainale välja portaali Strana.ua peatoimetajat Igor Gužvat, kes palus temalt poliitilist varjupaika füüsilise arveteõienduse ohu eest

ТАLLINN, 2. veebruar — Sputnik, Lev Rõžkov. Olukorda seoses Strana.ua peatoimetaja Igor Gužva poliitilise varjupaiga saamisega Austrias kommenteeris tuntud ajakirjanik Zahhar Vinogradov, kes on Igoriga palju aastaid Ukrainas koos töötanud; mõlemad kuulusid SRÜ riikide, Baltimaade ja Gruusia peatoimetajate Kiievi klubisse ja käisid koos töölähetustel.

Ukraina väljaande peatoimetaja palus Austrias poliitilist varjupaika >>

Kas olukorras, kus Ukraina tuntud ajakirjanikud riigist pagevad, on võimalik rääkida sõnavabadusest?

Ukrainas on mitmeid väljaandeid, mida võib nimetada opositsioonilisteks. Kuid nemadki on sunnitud järgima teatud "kombekust". Kui seda ei tehta, siis algatatakse kriminaalasi, nagu see juhtus Igor Gužvaga. Me saame suurepäraselt aru, et viit kriminaalasja tema vastu ei algatatud juhuslikult. Ma suhtlesin temaga veel võrdlemisi hiljuti, kui Kiievis käisin. Gužva oli veendunud, et teda kiusatakse taga poliitilistel motiividel. Ehkki tegemist on kriminaalasjadega.

Liiatigi saavad opositsioonilised ajakirjanikud surma, nagu see juhtus Pavel Šeremeti ja Oles Buzinaga, ent sellekohased kriminaalasjad lebavad edasi liikumata Peaprokuratuuris. Mil määral neid uuritud on – selles on nii asjatundjate kui ajakirjanike seas suuri kahtlusi. Kas need juurdlused on objektiivsed või üksnes katsed näidata, et uurimine on toimunud?

Sõnavabadus tähendab võimalust öelda välja oma arvamus valitsuse, võimuorganite poliitilise tegevuse kohta. Ja kui keegi leiab, et see pole tema suhtes õiglane, siis saab kohtulik tõestamisviis, et lugu ei pea paika.

Gužva puhul olen ma kindel, et õiguskaitsjate peamine ülesanne seisnes selles, et mis tahes kombel riigist minema kihutada. Isegi mitte niivõrd riigist, kuivõrd meediavaldkonnast. Ja nüüd teeb Gužva ärasõit Ukrainast õiguskaitsjate jaoks olukorra kergemaks. On võimalus see palju vastukaja tekitanud kohtuprotsess, mis on niigi ummikusse jooksnud, peatada.

Ukraina peaprokurör räägib Gužva võimalikust väljaandmisest. On see tõenäoline?

Välja teda ei anta. Gužva viibib Austrias alates 6. jaanuarist, peaaegu kuu aega. Ja sugugi mitte juhtuslikult sellest kuni eilseni laialdaselt ei räägitud, kuna ta vormistas dokumente. Nüüd on Austria võimud kinnitanud tema riigis viibimise seaduslikkust. Aga kes on välja antud? Oli oligarh Aleksandr Oništšenko – gaasimagnaat, kes rahvasaadikuna põgenes välismaale ja palus seal poliitilist varjupaika. Kas tema anti välja? Ei!

Pealegi on Gužval olemas kõik tõendid selle kohta, et teda kiusatakse taga poliitilistel põhjustel. Kui möödunud aastal algatati kriminaalasi ning toimetuses toimusid läbiotsimised, tegi Euroopa Nõukogu esindaja sõnavabaduse valdkonnas koguni avalduse, et niisugune tegevus ongi sõnavabaduse piiramine. Ka ENPA ei ole päri Ukraina võimude säärase tegevusega ajakirjanike suhtes.

Kas Gužvat puudutav olukord aitab kaasa lääneriikide vaateviisi ümbermõtestamisele Ukraina küsimuses?

Ma tegelen igapäevaselt Ukraina teema ja selle ümber toimuva analüüsimisega. Ja ma olen kindel: kõik saavad suurepäraselt aru, mida Porošenko režiim endast kujutab. Kuid praegusel võimul on funktsionaalne tähendus – mitte demokraatliku riigi ülesehitamine, vaid viibimine Venemaa suhtes püsiva ärritaja rollis. Seetõttu justnimelt praegu lääs sellele erilist tähelepanu pöörama ei hakka.

Aga saabub hetk, mil kvantiteet läheb üle kvaliteediks. Ja toimub kvalitatiivselt järsk muudatus lääneriikide-poolses suhtumises. Seda on juba tunda. Me teame juba, et lääne ajakirjandus on asunud Ukraina võimude tegevust hindama küllaltki negatiivselt. Lisaks sellele on Porošenko enda suhtes ilmunud lääne ajakirjanduses juba terve rida paljastavaid kirjutisi.

On veel üks oluline nüanss: veidi enam kui aasta pärast, 2019. aasta mais toimuvad Ukrainas järjekordsed presidendivalimised. Ning Porošenko püüab praegu kõiki, kes temasse halvasti suhtuvad, riigist minema ajada. Nii või teisiti pöördub säärane poliitika tema vastu. Ja lääs, kes on teda hellitanud ja tema tõusule kaasa aidanud, on ühtäkki tema vastu.

Lääne meedia avastas enda jaoks Ukraina natside revanšismi >>

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, lahkus Ukraina veebiväljaande Strana.ua peatoimetaja Igor Gužva Ukrainast Austriasse, kus palus poliitilist varjupaika. Austrias on Gužvale välja antud dokument, mis kinnitab tema legaalset viibimist selles riigis poliitilise varjupaiga taotlemise tõttu. Gužva ise põhjendas riigi valikut sellega, et Austria järgib poliitilise neutraliteedi põhimõtet ega kuulu ühessegi sõjalis-poliitilisse blokki. Oma avalduses väljaande Strana.ua portaalis rõhutas peatoimetaja, et oli sunnitud paluma poliitilist varjupaika Ukraina võimude poolse surveavalduse ja pidevate ähvarduste tõttu füüsiliseks arveteõienduseks.

Tagid:
ähvardus, poliitika, intervjuu, meedia, sõnavabadus, varjupaik, Strana.ua, Zahhar Vinogradov, Igor Gužva, Austria, Ukraina

Peamised teemad