01:20 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Suurbritannia välisminister Boris Johnson

Puhtinglaslik reetmine: miks Johnson oma kaaskodanikega rahul ei ole

© REUTERS / PETER NICHOLLS
Välisuudised
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (126)
62 0 0

Kõige enam kardab Suurbritannia välisminister Boris Johnson kordusreferendumit riigi EL-ist lahkumise kohta. Seda ilmneb tema pikas kõnes, mille poliitik esmaspäeval maha pidas.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Briti välisminister väitis: valitsus ei lase neil, kes tahavad Brexitit peatada, seda koletut viga teha. Ja kõlas koguni sõna "reetmine". Kusjuures avaliku arvamuse küsitluste põhjal otsustades tuleb ennekuulmatu käitumisega ministril lugeda "reeturiteks" suurem jagu brittidest.

Kui teeks õige uue Brexiti — pool brittidest on poolt >>

"Me ei saa seda lubada – ja ei lubagi"

Johnsoni kõne kannab pealkirja "Tee Brexitini: Ühendkuningriik". Välisminister esitas oma nägemuse sellest, millised perspektiivid avanevad Suurbritannia ees pärast Euroopa Liidust lahkumist, mis plaanide kohaselt saab teoks 29. märtsil. Kõne kõlas vastusena kaaskodanikele, kes kardavad, et Brexiti tulemusena lahkub riik tolliliidust ja EL-i ühtne turg läheb tema jaoks kaotsi.

"Nendele, kes tolliliidu ja ühtse turu pärast muret tunnevad: pidage palun meeles, et majanduslik kasu neist ei ole sugugi nii ilmselge ja vaieldamatu, nagu mõnikord räägitakse. Paari viimase aastaga on paljude riikide puhul, kes Euroopa Liitu ei kuulu, registreeritud märksa kiiremat EL-i eksportimise kasvu kui meil, ehkki me maksame liikmesuse eest Euroopa Liidus," ütles Boris Johnson.

Brexit — protsess läks käima >>

Ministrile teeb tõsiselt muret see, et samavõrra Brexiti lähenemisega kasvab Ühendkuningriigis selle vastaste arv, kes nõuavad veelkordset rahvahääletust. Avalikkuse meeleoludest haaravad innukalt kinni paljud poliitikud eeskätt opositsiooni leiboristide leerist.

"Kardan, et mõned on enam kui ealeski varem keskendunud sellele, et Brexit peatada, 2016. aasta 23. juuni referendumi tulemus pea peale pöörata, rikkuda rahva tahet. Leian, et see oleks koletu viga, mis võib sünnitada püsiva ja kustumatu reetmise tunde. Me ei saa seda lubada ega lubagi," teatas Johnson.

Kusjuures ta tunnistas, et Suurbritannia valitsusel tuleks pöörata suurt tähelepanu nende kartustele, kes on Brexiti vastu, ja püüdis oma kõnes neid hirme igati hajutada. Ministri sõnul on brittide jaoks "väljakannatamatu" ja "ebademokraatlik" alluda seadustele, mis on vastu võetud välismaa ametnike poolt, keda keegi selles riigis pole valinud ega ole andnud niisuguseid volitusi. "Brexit pole aluseks hirmule, vaid on aluseks lootusele," on ta veendunud.

Brexit: Ühendkuningriik jääb Euroopa Liidu liikmeks või lahkub Euroopa Liidust >>

Enamus on Brexiti vastu

Veel enne, kui Johnson oma kõne maha pidas, olid välisministeeriumi pressiteenistuse poolt edastatud selle katked edastatud briti ja välismaa meediale. Ja sõnad "reeturlikuse" kohta, nagu kuningriigi ajakirjandus sedastab, põhjustasid otsekohe nördimuse parlamendis: saadikud süüdistasid ministrit silmakirjalikkuses ja tuletasid meelde, et ka referendumi ajal tegeles ta valijate "häbiväärse hirmutamisega".

Aga ministrit võib mõista: möödunud aasta lõpul näitasid agentuuri BMG Research küsitlusuuringud ajalehele Independent EL-ist lahkumise vastaste rekordilist ülekaalu selle pooldajate üle. Selle poolt, et jääda Euroopa Liitu, oli 51 protsenti brittidest, Brexitit toetas aga vaid 41 protsenti. Ning see vahe on alates 2017. aasta veebruarist, mil eurooptimistid viimati oponente edestasid, pidevalt ja stabiilselt suurenemas.

Enamik praegu Brexitile vastu seisjatest om šokeeritud hinnast (sõna otseses mõttes), mis riigil tuleb EL-iga hüvastijätmise eest maksta – jutt käib 50 miljrdist eurost. Paljusid hirmutab Euroopaga majanduslike sidemete katkemine, tollipiiride kehtestamine.

Referendum Suurbritannia EL-ist lahkumise kohta toimus 206. aasta juunis toonase peaministri, Konservatiivide Partei juhi David Cameroni initsiatiivil, kes lootis rahvahääletuse abiga sulgeda opositsiooni suud, mis nõudsid valitsuselt loobumist "pimedast allumisest" Brüsselile. Endine minister lootis sellele, et referendumil annab enamus Tema Majesteedi alamaist hääle eurointegratsiooni kasuks, kuid tegi valearvestuse: Brexiti poolt hääletas 51,9% ja vastu 48,1% balijaskonnast.

Suurbritannia on valmis maksma EL-ist lahkumise eest 40 miljardit eurot >>

Cameronil tuli mõlemalt ametikohalt tagasi astuda ja temakoha hõivas välisminister Theresa May, kes võttis oma õlgadele kogu Brüsseliga peetavate keerukaimate läbirääkimiste ja riigi liidust lahkumise protseduuri raskuse. Uue valitsuse modustamisel määras ta ootamatult välisministriks Boris Johnsoni – kunagise ajakirjaniku, tolleks hetkeks Esindajatekoja saadiku ja Londoni linnapea.

Suurbritannia välisminister Boris Johnson
© AP Photo / Petros Giannakouris

Kättemaksuhirm

Juba tol ajal oli Johnson tuntud epateeriva ja äärmiselt ohjeldamatu mehena. Skandaalse kuulsuse pälvisid tema teravad ja äkilised väljaütlemised ülemaailmselt tuntud tegelaste nagu Hillary Clintoni ja Barack Obama aadressil ning lausa nilbe salmike Recep Tayyip Erdoğanist. Brexiti referendumi ettevalmistuskampaania ajal kutsus minister britte suisa sedavõrd kirglikult Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletama, et jõudis välja Brüsseli poliitika kõrvutamiseni Hitleriga, kelle püüdluseks oli nagu EL-ilgi Euroopas võimu koondamine ja "võimsa üliriigi" loomine.

"Napoleon, Hitler, erinevad mehed on seda teha püüdnud – ja kõik katsed on traagiliselt lõppenud. EL üritab teha seda teisel viisil," väitis Johnson 2016. aasta mais intevjuus The Telegraphile antud intervjuus.

Kas May ei saa oma tööga hakkama >>

Samavõrd järsult kritiseeris ta mitte ainult Brüsselit, vaid ka Washingtoni, propageerides Suurbritannia tagasipöördumist sõltumatu poliitika juurde, mis ei alluks ookeanitagusele mõjule. 

Välisministri ametikohal ei ole Johnson oma riskantsest käitumismaneerist loobunud, kuid tema teod on sõnadest selgelt lahku läinud. Nii on paljudki oodanud temalt teatud pööret Moskva poole – briti meedia pn nimetanud teda koguni "Putini аpologeediks". Asi on selles, et oma autoriveerus on Johnson mitmel korralaimustusega Venemaa missioonist Süürias ja kutsunud lääneriikide koalitsiooni üles ühendama jõupingutused Bashar Assadi ja Vladimir Putiniga, et rahvusvahelised terroristid puruks lüüa. Ei ole ta koonerdanud ka positiivsete väljenditega Venemaa presidendi kohta.

Kuid välisministeeriumi eesotsas on Boris Johnson üsna kiiresti läinud üle venevastasele retoorikale ega ole oma varasemaid üleskutseid enam meenutanud. Ta on mitu korda visiiti Moskvasse edasi lükanud ja võrrelnud Venemaad iidse Spartaga – pidades silmas selle riigi totalitaarset iseloomu.

Suurbritannia ja Venemaa välisministrite kohtumine ebaõnnestus >>

Kordusreferendum Brexiti küsimuses, juhul kui see siiski toimub, toob Suurbritanniale rohkesti muresid ja tõenäoliselt tõukab riigi praegusest veelgi raskemasse poliitilisse kriisi. Johnsonile tähendaks see tema poliitilise karjääri lõppu, kusjuures mälestus, mille ta endast maha jätab, annaks põhjust üksnes pilgeteks ja naeruvääristusteks.

Välisministri kõnega sarnaste sõnavõttudega kavatsevad lähipäevil esineda ka teised Suurbritannia valitsuse liikmed – kaasa arvatud peaminister Theresa May.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Brexit – protsess läks käima (126)
Tagid:
küsitlus, majandus, poliitika, kordusreferendum, referendum, Brexit, Boris Johnson, Suurbritannia

Peamised teemad