12:06 17. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Läti lipp

Suur pesupäev. Korruptsioon muudab Läti paariariigiks

© Фото : Latvijas Аrmija
Välisuudised
lühendatud link
7921

Läti pangandus on teist korda kahe nädala jooksul sattunud skandaali keskpunkti. Asjatundjad ei välista, et need paljastused viivad välja süsteemse kriisini ja pisikese Balti riigi pangasüsteemi degradeerumiseni.

Igor Naumov, RIA Novosti

Möödunud kolmapäeval süüdistas USA rahandusministeerium Läti panka ABLV Bank terrorismi finantseerimises. Ja nüüd siis on korruptsioonis kahtlustatavana vahistatud riigi keskpanga juht Ilmārs Rimšēvičs.

Nädalavahetus nari peal

Läti peamise pankuri vahistasid korruptsioonivastase võitluse büroo töötajad. Esimene ülekuulamine kestis üle kaheksa tunni, misjärel Rimšēvičs paigutati politsei isolaatorikambrisse. Kekspanga juhi töökabinetis ja elukohas korraldasid õiguskaitsjad läbiotsimise.

Läti peaminister Māris Kučinskis kinnitas olukorda kommenteerides, et ei luba juurdlusesse sekkuda. Lisaks sellele lubas ta valitsuse poolt korruptsiooniga võitlejatele vajalikku toetust ja nimetas esitatud süüdistusi väga tõsisteks.

Läti keskpanga president lasti kautsjoni vastu vabadusse >>

Läti meedia seostab riigi keskpanga juhi vahistamist ettevõtja Maris Martinsonsi kinnipidamisega (tema tegeleb muuhulgas väikelaenudega ning vabastati isolaatorist 18. veebruaril). Mõlemale pannakse süüks altkäemaksuvõtmist, mis on sooritatud isikute rühma eelneval kokkuleppel. Ärimees ja kekspanga juht peavad võimude samme seadusevastasteks.

Juurdlusversiooni kohaselt olid kõrged ametiisikud moodustanud organiseeritud kuritegeliku grupi. Ametiseisundit ära kasutades nõudsid nad hüvitisi rahandusasutustelt. Väljapressijate ohvrite hulgas mainitakse panga Norvik Banka aktsionäri Grigori Gusselnikovi.

Asjatundjad ei välista, et Rimšēvičsi vahistamine on seotud panga ABLV Bank kohtuasjaga. USA rahandusministeeriumi finantskuritegude vastasevõitluse peavalitsus (FinCEN) viis läbi erijuurdluse, mille põhjal on jõutud järeldusele: "Pank on kaasa aidanud Põhja-Koreaga seotud pangatehingutele pärast 2017. aasta suvel välja kuulutatud pangapoliitika nulltolerantsi selle riigi suhtes." 

Skandaal kogu Euroopale
Illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Белоусов

Korruptsioonisüüdistused ja Rimšēvičsi vahistamine lõid Euroopa Liidu ulatuses pretsedendi. Uuemal ajal ei ole esinenud juhtumit, et Euroopa Liidu liikmesriigi keskpanga juht oleks osutunud kriminaalmenetluse subjektiks, nendivad asjatundjad.

"Sellise tasandi ametniku vahi alla võtmine on tsiviliseeritud Euroopas erandlik ilming," ütleb õigusettevõtte Hrenov ja Partnerid töötaja Aleksandr Kostin.

Kuid väljaspool Euroopa Liitu juhtub sedasorti lugusid alailma. Nii vahistati 2014. aastal Albaania keskpanga juht. Teda kahtlustati seifist raha varastamises. Möödunud aastal sattus pettustes süüdistatuna trellide taha Moldova keskpanga esimees.

Läti võimud kinnitasid ametlikult keskpanga juhi kinnipidamisest >>

Korruptsioonikuriteod kuuluvad raskete kuritegude kategooriasse. Seetõttu ähvardab Läti keskpanga juhti (juhul kui süüdistused kinnitust leiavad ja asi kohtusse jõuab) reaalne vanglakaristus ja suur rahatrahv. Aga kui Rimšēvičs läheb välja kokkuleppemenetlusele, ei tule kohtuotsus sedavõrd karm, selgitas Kostin.

Juurdlus ja tagajärjed

Sellel lool on tõsised tagajärjed mitte ainult Rimšēvičsi ja teiste kiritegeliku rühmituse oletatavate liikmete jaoks. Kaalul on Riia kui rahvusvahelise rahanduskeskuse maine.

Läti jaoks on pangandussektor süsteemiloovaks. Rahvusvahelise audiitorfirma KMPG andmetel ületab Läti pankade panus SKP-sse praegusel ajal 4,5%. Võrdluseks: põllumajanduse puhul on see kõigest 3,3%.

Just rahandussektor meelitas "viljakatel" aastatel vabariiki kuni kolmandiku kogu investeeringute mahust. 2016. aastal lülitati Riia esmakordselt Global Financial Centres Indexi nime kandva (GFCI) maailma suurimate finantskeskuste edetabelisse, mida koostab ettevõte Z/Yen Group.

В GFCI-s võetakse arvesse enam kui saja linna näitajaid. Läti pealinn hõivas otsekohe 71. koha, ent poole aasta pärast tõusis 52. kohale, mis vallandas eufooria. Vabariigi meedia ennustas Läti rahanduskeskuse kiiret arengut ja pankade arvu kasvu 22-lt sajani.

Venemaa keskpanga endise aseesimehe Aleksandr Handrujevi sõnul toob skandaaliderivi kaasa Läti pangandussektori languse ning kutsub esile kvalifitseeritud töötajaskonna massilise väljavoolu.

Tulemusena jääb riigieelarve ilma olulisest osast sissetulekuist, mis destabiliseerib majandust. Sest toetustega EL-i struktuurifondidest 20% ulatuses SKP-st ei saa ju enam arvestada.

Meenutame, et Suurbritannia lahkumise pärast Euroopa Liidust hinnatakse Brüsseli kaotussummaks 14 miljardit eurot. Seda eelarveauku pole millegagi täita. Aeetõttu ei välista eurovolinikud võimalusi Läti-suguste abisaajariikide rahalist abistamist vähendada.

Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda >>

"Olukord on ennekuulmatu. Millega see lõpeb, on seni veel teadmata, kuid Riial on suured väljavaated saada finantsteenuste turul lindpriiks," rõhutas Venemaa presidendikantselei rahvamajanduse ja avaliku halduse akadeemia rahandus- ja pangandusteaduskonna dotsent Juri Tverdohleb. RIA Novosti usutletu ei välista, et kriis pangandussektoris toob kaasa äärmiselt negatiivseid tagajärgi kogu selle Balti riigi majandusele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kuritegevus, kriis, pangasüsteem, juurdlus, pangandus, korruptsioon, ABLV Bank, Maris Martinsons, Ilmārs Rimšēvičs, Balti riigid, Läti

Peamised teemad