10:28 24. Jaanuar 2020
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB68.6301
Välisuudised
lühendatud link
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
6403

Mõnikümmend Ukraina rahvusliku liikumise Rahvuskorpus esindajat on püstitanud Venemaa saatkonna hoone juurde telgi ja tünnid.

TALLINN, 18. märts — Sputnik. Ukrainas ei lase politsei venemaalasi diplomaatilistesse esindustesse presidendivalimistel hääletama, vahendab RIA Novosti korrespondent kohalikke sündmusi.

Lvivis piirasid politseinikud koos Rahvuskaardi esindajatega metalltaraga Venemaa konsulaadi hoone, kus asub üks valimisjaoskondadest.

"Me lubame läbi ainult neid, kes konsulaadis töötavad, ja ainult nimekirja alusel, mis meil on. Kedagi muud me läbi ei luba," ütles RIA Novostile politseinik konsulaadi hoone juures.

Eestis elavad Vene kodanikud valivad presidendi>>

Mõnikümmend rahvusliku liikumise Rahvuskorpus esindajat on püstitanud hoone juurde telgi ja tünnid. Nad kavatsevad korraldada niinimetatud "häbikoridori" neile, kes soovivad valima minna.

Hoone juures valvab mitukümmend julgeolekutöötajat. Olukord on rahulik.

Politsei on sulgenud läbi- ja juurdepääsu ka Venemaa konsulaadi hoonele Odessas ning saatkonnale Kiievis.

Laupäeva, 17. märtsi õhtul teatas Ukraina siseministeerium, et ei luba venemaalasi presidendivalimiste päeval diplomaatilistesse esindustesse.

Venemaa välisministeerium nimetas Ukraina otsust ennekuulmatuks ja teatas, et see on vastuolus rahvusvaheliste õigusnormidega, eeskätt 1950. aasta inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni sätetega ega sobi kokku üldkehtivate ettekujutustega tsiviliseeritud riikidest. OSCE saatis Kiievile pöördumise vajaduse kohta järgida venemaalaste õigust hääletama minna.

Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania>>

Ukraina natsionalistid "Svobodast", "Paremsektorist" ja "Rahvuskorpusest" ähvardasid 18. märtsil Venemaa diplomaatilised esindused blokeerida, et inimesed presidendivalimistel osaleda ei saaks — teatas Sputnik Eesti varem.

Natsionalistid nimetasid valimiste korraldamise "Krimmi annekteerimise neljandal aastapäeval" lubamatuks. Nad lubasid diplomaatilisi esindusi blokeerida ja jaoskondadesse tulnud inimestele "häbikoridori" moodustada.

Krimm sai Venemaa piirkonnaks peale 2014. aasta märtsikuist rahvahääletust, kus valdav osa elanikkonnast ütles "jah". Referendum viidi läbi pärast Ukrainas 2014. aasta veebruaris toimunud riigipööret.

Ukraina peab endiselt Krimmi oma, kuid ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Venemaa lükkab tagasi kõik süüdistused oma aadressil, meenutades, et Krimmi ja Sevastopoli kuulumine Venemaa koosseisu on legitiimne ja toimunud nende alade elanikkonna tahte kohaselt.

ÜRO põhikirja ja rahvusvahelisi seadusi ei ole rikutud. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult lukku pandud".

Teema:
Venemaa presidendivalimised: algas valimiskampaania (55)
Tagid:
valimised, president, Venemaa, Ukraina

Peamised teemad