09:34 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Kataloonia iseseisvumist toetaval meeleavaldus, illustreeriv foto

Puigdemonti lend: Kataloonia põgenev riigipea osutub pühaks ohvritalleks

© Sputnik / Thierry Monasse
Välisuudised
lühendatud link
Gevorg Mirzajan
Kataloonia referendum (42)
8410

"Riigipöörde õhutaja lend on lõppenud." Nimelt niiviisi kommenteeris Kataloonia hispaaniameelse partei Kodanikud esimees Albert Rivera sündimata Kataloonia vabariigi olematu presidendi Carles Puigdemonti vahistamist.

Gevorg Mirzajan, Venemaa Föderatsiooni valitsuse rahandusülikoli dotsent, RIA Novostile

Nendime: vabariigi, mida ei sündinud suuresti Puigdemonti süül, kes 2017. aasta oktoobris korraldas iseseisvusreferendumi ja sai võimaluse selle väljakuulutamiseks (elanikkond oli mobiliseeritud ning Lääs suhtus Hispaaniasse rahumeelsete meeleavaldajate Madridi käsul toimunud laialiajamisse äärmiselt kriitiliselt), kuid lõi araks ja jäi lõpliku otsusega venitama.

Kokkupõrge oli vältimatu — eksperthinnang Kataloonia konfliktile >>

Tulemusena pettusid katalaanid oma juhis ning Madrid tõmbas käima rahvusvahelise PR-kampaania, misjärel lihtsalt aktiveeris paragrahvi Kataloonias välispidise juhtimise kehtestamisest. Puigdemont põgenes seepeale Belgiasse. Tegelikku mõju Kataloonia asjadele tal seejärel enam ei olnud, küll aga kritiseeris ta järjepidevalt Hispaania valitsust, kasutades tõika, et tema Belgiast hispaanlastele väljaandmine oli raskendatud.

Saksa politsei kinnitas Puigdemonti kinnipidamist
© AP Photo / Julian Stratenschulte

Kusjuures Assange´i vastupidavust (kes juba kuuendat aastat istub Londonis Equadori saatkonnas) Puigdemontil ei jätkunud. Ta siirdus turneele mööda Euroopa riike ja oli sellega Saksamaa kaudu Belgiasse tagasi pöördudes lõpule jõudmas, kui jäi pihku Saksamaa politseile, kes võttis ta vahi alla. Räägitakse, et mitte ilma Hispaania eriteenistuste abita, kes paigutasid tema autosse kohatuvastusseadme ja poetasid vastavat infot sakslastele.

Täpsemalt öeldes küll esialgu taanlastele (kuid nood jäid kõhklema ega jõudnud kataloonlast oma territooriumil kinni nabida) ning hiljem juba ametivendadele Saksamaa LV-s, kes osutusid nobedamaks. Igal juhul on Saksamaa vahistamispaigana ideaalne – selle riigi õiguslikust vaatevinklist on Madridil kõige lihtsam Puigdemonti väljaandmist saavutada. Tõenäolise kohtu otsuse põhjal ähvardab Puigdemonti kuni 25 aastat vangistust.

Tõsi küll, sakslased kinnitavad, et otsust tema väljaandmise kohta ei langetata enne 1. aprilli. Pole välistatud, et oodata tuleb koguni maikuuni (formaalselt on Saksamaa võimudel väljandmisotsuse langetamiseks aega 60 päeva). Kuid eksperdid on veendunud, et mingeid seaduslikke takistusi väljaandmiseks ei ole. Ja ka Berliinil ei ole midagi Puigdemonti Madridile väljaandmise vastu.

"Hispaania – see on demokraatia, kus kehtib seaduse ülimuslikkus. Kataloonia kriis peab saama lahendatud Hispaania õigusruumi ja põhiseaduse raames," teatati Angela Merkeli kantseleist.

Kusjuures iroonia seisneb selles, et oma vangisistumisega võib Puigdemont tuua Kataloonia iseseisvusliikumisele märksa rohkem kasu kui oma juhtimisega.

Kataloonia referendum >>

Pärast oktoobrikuist referendumit kehtestas Hispaania Kataloonias oma keskvõimu otsevalitsemise kuni hetkeni, mil seal peaminister Mariano Rajoy sõnul ei saa "seadusekohaselt" valitust moodustatud. Kataloonia uued parlamendivalimised toimusid 2017. aasta detsembris ja lõppesid küll ebakindla, kuid siiski separatistlike erakondade võiduga (saades kolme peale 70 mandaati 135-st).

Aga möödunud on juba ligi kolm kuud, ent need erakonnad ei suuda seniajani Kataloonia juhti välja valida (mis on vältimatu tingimus Madridi keskvalitsuse vahetu võimu tühistamiseks ning volituste ja ühtlasi eelarve üle kontrolli tagasiandmiseks kohalikele jõududele. Kahekümne teisel märtsil ei suutnud Kataloonia separatistid järjekordselt (juba kolmandat korda) valikut teha – sellepärast, et väike separatistlik erakond CUP oli Jordi Turulli kandidatuuri vastu (väidetavalt ei vii tema programm iseseisva riigi loomiseni), ta kaotas valimised ühe häälega – 65 häält 64 vastu.

Neljas lähenemine läbimurdele pidanuks toimuma 24. märtsil, kuid seda ei juhtunud, kuna "tuli metsavaht ja kihutas kõik laiali". Kahekümne kolmandal märtsil lõppes ametlikult Hispaania juurdlus oktoobrisündmuste osas ja anti välja order Kataloonia endiste juhtide, sealhulgas välismaale pagenute vahistamiseks.

Hispaania ülemkohus teatas, et 13 endisele juhile esitatakse süüdistus mässu korraldamises. Ühtekokku aga on süüdistatud 25 inimest (mõnedele tavapäraselt korruptsiooniparagrahvi alusel). Tulemusena on Jordi Turull ja terve rida teisi Hispaanias viibivaid tuntud iseseisvuslasi samuti vahi alla võetud.

Hulk kogenud Hispaania poliitikuid kutsus otsekohe ametivõime üles meelt muutma ja iseseisvuslasi mitte puutuma. "Loodan, et kedagi neist istuma ei panda. Mõistan, et ujun vastuvoolu, aga ütlen siiski: me ei tohi isesisvusliikumist hävitada. Me peame neist üle olema," teatas Hispaania endine peaminister Felipe González.

Kümned tuhanded inimesed tulid välja meeleavaldusele Hispaania võimude tegevuse vastu. Nad avaldavad taas toetust ikka samale Puigdemontile – läbikukkujast on ta taas muutunud sümboliks. Riigivõim tegutses seekord küllaltki leebelt, eriti võrreldes rahva oktoobrikuise laialiajamisega. Hispaania võimud teatasid, et 25. märtsi meeleavalduse tagajärjel sai Barcelonas kannatada kõigest 92 inimest.

Tallinnas toimus Kataloonia iseseisvust toetav meeleavaldus >>

Siiski, Kataloonia iseseisvuse pooldajad loodavad, et Puigdemonti väljaandmine Hispaaniale mobiliseerib mitte ainult lihtinimesi, vaid ka poliitilist eliiti. Et nood lõpetavad viimaks põtkimise, ühinevad ja moodustavad piirkonna iseseisva valitsuse. Tegelikult ongi see protsess juba alanud. Kataloonia parlamendi spiiker Roger Torrent on juba kutsunud üles looma "laialdast sotsiaalset ja demokraatlikku rinnet õiguste ja vabaduste kaitseks".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kataloonia referendum (42)
Tagid:
poliitika, referendum, vahistamine, iseseisvus, Carles Puigdemont, kataloonia, Hispaania, Saksamaa

Peamised teemad

  • Kapitooliumihoone Washingtonis

    USA võimud süüdistasid Iraani Saudi Araabia naftarafineerimistehaste ründamises. Teheran nimetas neid süüdistusi alusetuks ja tuletas Washingtonile meelde, et Iraani raketid võivad vastuseks tabada selles piirkonnas asuvaid Ameerika sõjaväebaase ja laevu.

    30
  • Filmirežissöör Oleg Bessedin

    Eesti fašismist vabastamise 75. aastapäevale pühendatud Oleg Bessedini filmi "Sünnimaa vabastajad" ("Освободители родной Эстонии") hakatakse avalikkusele näitama juba üsna pea. Filmi režissöör rääkis linateose saamisloost Sputnik Eesti saates "Vaateratas".

    25
  • Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko

    Ukraina välisminister Vadõm Prõstaiko, kes nimetas hiljuti Kiievi ja Moskva suhete praegust seisu "sulaks", andes mõista, et Venemaa-vastased sanktsioonid ei ole Ukraina juhtkonnale eesmärk omaette.

    28