07:11 23. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1759
  • RUB78.5108
Iraani, Venemaa ja Türgi presidendid: Hassan Rouhani, Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdoğan Ankaras

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks

Пресс-служба Президента РФ
Välisuudised
lühendatud link
Gevorg Mirzajan
18352

"Iraan, Venemaa ja Türgi plaanivad Süüria tulevikku, samal ajal kui Trump otsib riigist väljapääsu" – selline Washington Posti artikli pealkiri peegeldab suurepäraselt Lääne suhtumist Ankaras toimunud kolmepoolsesse kohtumisse.

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent agentuurile RIA Novosti

Võib väljenduda veel täpsemalt – Iraan, Venemaa ja Türgi joonistavad uue Lähis-Ida kontuure – seni küll veel mõnevõrra skemaatiliselt.

Moskva, Ankara ja Teheran otsustasid takistada kõiki katseid "terrorismi vastu võitlemise sildi all uut poliitilist reaalsust konstrueerida" ning "väljendasid valmidust Süüria suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, samuti naabermaade rahvusvahelist julgeolekut õõnestavatele separatismikatsetele ühiselt vastu seista." Muidugi rõhutati ka Süüria-sisese dialoogi vajalikkust. Isegi iraanlased, kes Süürias saavutatud võidu viljade kellegagi jagamisest kuigi huvitatud pole, teatavad avalikult, et "Süüria kriis tuleb lahendada poliitiliste meetoditega."

Akkuyu tuumajaam: enam, kui majanduslikult kasulik projekt >>

Põhimõtteliselt oli kolmepoolse kohtumise eesmärgiks seisukohtade kooskõlastamine keerukas Süüria operatsioonis.

Õnneks ei vastandu Moskva, Teherani ja Ankara huvid Süürias olulisel määral – Venemaa õhujõud aitavad süürlastel ja iraanlastel riigi keskosas asuvate enklaavidega hakkama saada, Erdogan aga lahendas kurdide küsimuse Afrinis, tänades eraldi Venemaad ja Iraani nende "mõistva suhtumise eest". Seejuures lisas ta, et Türgi sõjaline aktsioon riigi põhjaosas kestab senikaua, kui kogu regioon kurdi mässulistest puhastatud on, kusjuures järgmiseks sihtmärgiks saab Manbij.

Presidentide  Hassan Rouhani, Ilham Alijevi ning  Vladimir Putini kohtumine Bakuus.
© Sputnik / Алексей Никольский

Siin muutub lugu huvitavaks. Viimase ajani oli Manbij ameeriklaste kontrolli all. Nende kohaloleku vastu Süürias protesteerisid paljud ning partisanirünnakute ja terroriaktide tagajärjel hukkunud Ameerika sõdurite arv on tõusuteel. Seepärast lõi ärimehest Trump vahetult kohtumise eel oma "kulud kokku" ja teatas kavatsusest väed Süüriast välja viia, kuna ISIS* on lõplikult võidetud.

Seejuures kummutas president sõna otseses mõttes mõni minut varem ISIS*e-vastase võitluse eriesindaja Brett McGurki poolt Washingtoni Rahuinstituudis tehtud avalduse, mille kohaselt: "Meie missioon Süürias on võita ISIS*. Ülesanne pole veel täidetud, kuid me viime selle kindlasti lõpule."

Putin saabus kahepäevasele visiidile Ankarasse >>

Kurdide kaitsmise kohustus anti üle noorele ja auahnele prantsuse presidendile Emmanuel Macronile. On ilmne, et sõjalise operatsiooni alustamine Manbiji linna vastu on Erdogani jaoks oluliselt lihtsam nüüd, mil prantslased selle kaitsmise ameeriklastelt üle võtsid.

Mis saab aga siis, kui missioon Süürias lõpule jõuab? Nagu Briti ajaleht The Times märgib, polnud kohtumise teemaks mitte sedavõrd Süüria tulevik, kui just kolme osapoole vahelised tihenevad suhted. Erilist huvi pakuvad Vene poliitikutele sidemed mitte niivõrd Teherani, kui just Ankaraga.

Erdogan teatab omalt poolt, et vaatamata kõikidele välisjõudude provokatsioonidele "karastus Vene-Türgi liit nagu teras!" Järgmiseks aastaks on plaanitud õhutõrjesüsteemide S-400 tarned, 2023. a. käivitatakse aga Akkuyu tuumaelektrijaam.

Erdogan demonstreeris kohtumisel oma sooje suhteid Vladimir Putiniga, nimetades teda pressikonverentsi alguses "oma kalliks sõbraks", Iraani kollegi aga "lugupeetud härraks".

Vaevalt sellest kaugeleulatuvaid järeldusi tasub teha – meie riikide vahel on pingekolletes piisavalt poliitilisi vastuolusid. Seepärast panustavad kogenud poliitikud hetkel mitte strateegilistele liitudele, vaid taktikalisele koostööle. Enim aitas olukorra kujunemisele kaasa Lääs, kes suutis rikkuda suhted nii Venemaa kui ka Türgiga.

Erdoğan: Türgi ei astu Venemaa vastu samme ainult "kahtlustuse põhjal" >>

Konflikt Lääne ja Ankara vahel ei piirdu ainult kurdide küsimusega – see pole taktikaline, vaid pigem strateegiline. Washington ei aktsepteerinud Erdogani ambitsioone islamimaailmas, Euroopale ei meeldinud Türgis loodav poliitiline režiim, mille lõpliku väljakujunemise järel kaovad Brüsselil võimalused Ankara otsuseid mõjutada.

Türgi ja Venemaa presidentide kohtumine
© Sputnik / Алексей Никольский

"Suhtumise" tulemuseks oli ülemöödunud aastal toimunud Lääneriikide riigipöördekatse Türgis, mida Ankara üheselt igasuguste punaste joonte ületamisena tõlgendas. Samal ajal oli Moskva erinevate väljaannete sõnul Erdoganile igati toeks.

Euroopa Liit ja Türgi jätkavad dialoogi väga rasketes tingimustes >>

Mõistagi ei ole rahvusvaheliste suhetes kohta tänulikkusele – Türgi üritab alati mitmel rindel mängida. Venemaa seisukoht – mitte sekkuda Ankara siseasjadesse ja arvestada Süürias ka Erdogani huvidega– garanteerib Türgi juhtkonna edasise toetuse riikidevahelistele headele suhetele.

Autori seisukohad ei pruugi kattuda toimetuse arvamusega.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Tagid:
poliitika, tulevik, majandus, EL, Hassan Rouhani, Vladimir Putin, Recep Tayyip Erdoğan, Iraan, Ankara, USA, Türgi, Venemaa, Süüria

Peamised teemad