17:40 18. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1707
  • RUB73.1793
Läti pealinn Riia

Lätis on võrreldes 1990. aastaga 230 000 noort vähem

© Flickr / Artis Pupins
Välisuudised
lühendatud link
41 0 0

Lätis on noorte hulk alates 1990. aastast vähenenud 230 000 võrra, ütles haridusministeeriumi noorsoopoliitika asjatundja Alma Baumane.

TALLINN, 9. aprill — Sputnik. Kui 1990. aastal oli Lätis 480 600 13-25 aastast noort, siis praegu vaid 250 741, ütles Baumane omavalitsuste noorsootöötajate nõupidamisel. Kõige rohkem on noorte hulk kahanenud alates 2006. aastast, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

"Militaarshengen" algab Lätis >>

2017. aastal oli Lätis kõige vähem noori alates 1990. aastast ja nende osakaal oli vaid 13 protsenti elanikkonnast. 2006. aastal oli iga viies Läti elanik noor.

71 692 noort elab Riias, 46 653 selle lähikonnas, umbes 35 000 Kurzemes ja Latgales, 32 000 Zemgales ja umbes 28 000 Vidzemes.

Kõige rohkem noori elab linnades, kõige vähem Sēja, Rucava, Mērsragsi, Alūksne ja Baltinava vallas.

Läti president Raimonds Vējonis allkirjastas seaduse koolide üleminekust lätikeelsele õppetööle. Keskhariduse võib nüüd selles riigis saada ainult riigikeeles. Vastavad muudatused viidi sisse haridusseadusesse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eeldatakse, et üleminek algab 2018. aasta 1. septembril ja jõuab lõpule 2021. aasta 1. septembril. Eelkooliharidus jääb kakskeelseks, algkoolis aga on esimesest kuni kuuenda klassini käepärast kolm kakskeelse õppetöö mudelit.

Riias toimus "Vihaleaetud lapsevanemate marss" >>

Seitsmendast üheksanda klassini hakatakse 80 protsenti õppeainetest õpetama riigikeeles ning kümnendast kaheteistkümnenda klassini hakkab kogu koolitöö käima ainult läti keeles.

Leedust 2016. aastaga lahkus 50 333 elanikku, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kui praegused demograafilised trendid jätkuvad, on Eestis sajandi lõpuks 800 000 elanikku. Eesti Pangaliidu korraldatud arutelul tõdesid pankade analüütikud, et majandusarengu seisukohalt on vaja jõuda kiirele otsusele, kas tahame rännet Eestile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti märtsis.

Leedu hülgas tänavu ligi 54 000 elanikku >>

Arutelul osalenud eksperdid nõustusid Eesti inimarengu aruande peamise järeldusega, mille kohaselt ei jää ilma sisserändeta Eesti rahvaarv püsima. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on kõige mustem stsenaarium see, kui tänased demograafilised trendid jätkuvad.

Teadlaste arvestuste kohaselt väheneb Balti riikide elanikkond juba 2035. aastaks enam kui 30% võrra — lohutut prognoosi kommenteeris poliitikateaduste doktor ning ajalooteaduste kandidaat, Peterburi Riikliku Ülikooli dotsent Natalja Jerjomina, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta mais.

Eksperdi sõnul on Baltimaades 1990. aastatel alanud elanikkonna vähenemine seotud esmajoones venekeelse elanikkonna riigist lahkumisega. Koos Baltimaade astumisega Euroopa Liitu on olukord aina süvenenud — osa elanikkonnast on parema elu otsinguil siirdunud välismaale raha teeninma.

See tendents jätkub, rõhutas ekspert. Ära sõidab peamiselt just töövõimeline osa elanikkonnast vanuses 25 kuni 45 eluaastat. "Seega seesama tuumik tööjõuressurssidest, mille najal püsib riik," märkis Jerjomina Sputniku raadiosaates.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust >>

Kusjuures, lisas ta, Balti riiide valitsustel ei ole sugugi tahtmist hoida vähemalt neid, kes on siia jäänud — võimud ei teadvusta täiel määral kogu olukorra tõsidust.

Tagid:
demograafia, elanikkond, väljaränne, noored, Haridusministeerium, Alma Baumane, Balti riigid, Läti, Eesti

Peamised teemad