02:05 26. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1777
  • RUB77.3603
Illustreeriv foto

Kopenhaagenis võeti vastu Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi puudutav deklaratsioon

© Flickr / lifePR.de flickr
Välisuudised
lühendatud link
16 0 0

Euroopa Nõukogu eesistuja Taani eestvedamisel toimus 11.-13. aprillil Kopenhaagenis Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi teemaline kõrgetasemeline konverents, teatab Välisministeerium.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Käsil olev inimõiguste kohtu reformiprotsess sai alguse 2010. aastal Interlakenis, kuna kohtusse laekuvate kaebuste arv oli ohtu seadmas kohtu pikemaajalist töövõimelisust.

Eestit esindas konverentsil välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk, kes rõhutas oma sõnavõtus inimõiguste konventsiooni ja kohtu olulisust Euroopa väärtussüsteemi ja inimõiguste kaitse tagamisel.

Brüsselis kõlas kriitikat Eestimaa venelaste olukorra kohta>>

"Inimõiguste kohtu autoriteedi säilitamiseks on oluline, et liikmesriigid täidavad nende suhtes tehtud kohtu otsuseid ning väldivad konventsiooniga kohtule antud pädevuse kahtluse alla seadmist," ütles Kolk.

2010. aastal Interlakenis ning sellele järgnenud Izmiri, Brightoni ja Brüsseli konverentsidel vastu võetud deklaratsioonide alusel on inimõiguste kohtu tõhustamiseks samme võtnud nii Euroopa Nõukogu liikmesriigid oma subsidiaarsuskohustuse parema täitmisega kui inimõiguste kohus, kes on tõhustanud kohtusiseseid menetlusi.

Kopenhaageni deklaratsioon rõhutab jätkuvalt inimõiguste kohtu ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide jagatud vastutust konventsioonisüsteemi toimimise ja inimõiguste kaitse tagamisel Euroopas.

Konventsioonisüsteemi edukaks toimimiseks on oluline, et liikmesriigid täidavad oma subsidiaarsuskohustust, ehk kohustust rakendama inimõiguste konventsiooni riigisiseselt inimõiguste kohtu praktika valguses ja võimalike rikkumiste korral tagada nende riigisisene heastamine. Deklaratsioon rõhutab ka liikmesriikide ja inimõiguste kohtu vahelise dialoogi olulisust ning ergutab liikmesriike enam sekkuma olulistesse kohtuasjadesse kolmandate isikutena.

Kuidas tehnoloogia ohustab inimõigusi>>

Euroopa Inimõiguste Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg ning alates 2011. aastast esindab Eestit Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque.

Tagid:
Euroopa Inimõiguste kohus, Kopenhaagen

Peamised teemad

  • S-300 Favorit

    Kaitseminister Sergei Šoigu tegi 24. septembril teatavaks Süürias asuvate Vene sõjaväelaste turvalisuse parandamiseks mõeldud meetmed, mida rakendati vastuseks Il-20 ja tema meeskonna hävitamisele, mille süüdlaseks on Iisrael.

    35
  • Illustreeriv foto

    Üksteist Euroopa Liidu, peamiselt Ida-Euroopa riiki ei ole samasooliste abielusid veel seadustanud. Sel sügisel, hoolimata Brüsseli survest, kavatseb Rumeenia kirjutada geiabielude keelu põhiseadusesse.

    21
  • Põtradel on jooksuaeg sügisel

    Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini. Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust.

    12