00:53 24. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Soome - Vene piir. Illustreeriv foto

Kas Soomes vallandub taas põgenikevoog Venemaalt?

© Sputnik / Алексей Даничев
Välisuudised
lühendatud link
8401

EL-is rändekriisi korraldamiseks on Venemaal vaja Türgi toetust.

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Hiljuti hoiatas Venemaa president Vladimir Putin lääneriike selle eest, et uus löök Süüriale võib viia "kaoseni" ning välisminister Sergei Lavrov teatas, et kõige tühisemgi eksisamm Süürias võib muutuda Euroopa jaoks pagulaste laineks, edastab portaal Inosmi osundusega Soome ajalehele Ilta-Sanomat.

14. aprillil andsid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Suurbritannia Süüriale löögi, mis oli vastuseks võimalikule keemiarelva kasutamisele Süüria valitsuse poolt.

2015. aasta lõpul – 2016. aasta algul laskis Venemaa Salla ja Raja-Jooseppi piiripunktides läbi üle 1700 varjupaiga paluja.

See üllatus põhjustas idapiiri töö ajutise piiramise, mis kestis ligi pool aastat. Sel hetkel ei näinud Soome vajadust lepingu pikendamiseks.

Seega, kui Venemaa uue kriisi puhkemise korral põgenikud oma territooriumile laseb, võiksid nad jõuda tema põhjapiirini ja ajalugu korduks taas.

Putin hoiatas kaose eest rahvusvahelistes suhetes>>

Soome välispoliitika instituudi teaduri Teemu Tammikko hinnangul oli 2015. aastal tegemist väiksemast põgenikevooga võrreldes sellega, mis jõudis Soome Balkani ja Põhja-Euroopa kaudu.

"Toona ei olnud idapiir põhiliseks marsruudiks. Tõsi küll, spekuleeriti selle üle, kas nõnda võibki jääda ja kas Venemaa võib seda surveavalduse vahendina ära kasutada."

"Midagi sellist võib juhtuda, kuna Balkani marsruut on praegu üle koormatud, paljudes kohtades on piir suletud ja põgenike liikumisteekond nihkub pidevalt ida poole."

Tammikko arvates võis kahe aasta tagune sündmuskäik täiesti olla eksamiks, mille Venemaa Soomele ja EL-i riikidele korraldas.

Ta eeldab, et Lavrov meenutas möödunud nädala lõpul rändekriisi justnimelt sellepärast, et ta mõistab, et see on Euroopale nõrgaks kohaks.

Putin: Washington vastutab oma Liibüa, Iraagi ja endise Jugoslaavia veresaunade eest
© Sputnik / Михаил Климентьев

2015. aasta rändekriis oli EL-i sisekriis. Suhted Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kiskusid mõranema, ühtseid kokkuleppeid ja põhimõtteid pole järgitud.

Süüria "keemiarünnaku" konflikt>>

"See on EL-i valupunkt, millele surudes võib paljastada nõrgad küljed. Neid küsimusi ei olegi seniajani suudetud lahendada. Näiteks pole suudetud kooskõlastada uut kokkulepet rändekoormuse jaotamise kohta."

Pagulasi üle piiri lastes tahtis Venemaa tema arvates näidata, et vajaduse korral võib ta neid meetodeid kasutada.

Aga ta tuletab meelde, et ka Venemaal võib tekkida raskusi suurte põgenikevoogudega.

"Kas Venemaa tõepoolest tahab lubada oma territooriumile miljoneid varjupaigataotlejaid? Surve tekitamine tooks kaasa tohutute inimmasside liikumise Euroopasse läbi Venemaa. Kas sellel on mõtet?"

Venemaa saatkond kahtleb Eesti välispoliitika sõltumatuses
© Sputnik / Вадим Анцупов

Helsingi ülikooli Türgi küsimuste spetsialist Halil Gürhanli leiab, et kui puhkeks uus migratsioonikriis, kujuneks selle põhiliseks sihtmärgiks pigem Türgi, aga mitte Venemaa. EL on Türgiga sõlminud rändelepingu, mille kohaselt Türgi peatab sisserändajad, kes üritavad sattuda Euroopa Liitu, ja seab sisse põgenikelaagrid, mille eest hakkab saama EL-ilt kenakest kompensatsiooni.

Gürhanli usub, et kui Venemaa tõesti tahab EL-is migrantide abil kaost tekitada, peab ta hakatuseks oma mõju Türgis tugevdama.

Viimasel ajal üritab Türgi endale võetud tasakaalukunstniku rollist Venemaa ja Lääne vahel balansseerides taganeda. Türgil ei ole isegi järjekindlat peajoont Süüria suhtes. Mingil hetkel tuleb tal valida, kumma poole ta omaks võtab.

Türgi ei saatnud näiteks pärast Salisbury mürgitusjuhtumit Venemaa diplomaate riigist välja. Samas aga toetas ta ilmselt lääneriikide raketilööki.

Gürhanli arvates ei ole Türgi antud hetkel siiski huvitatud EL-iga sõlmitud migratsioonilepingu hülgamisest.

Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks>>

"See leping on ainsaks toimivaks kokkuleppeks Türgi ja EL-i vahelistes suhetes. See toetab tegelikult neid suhteid."

Soome siseminister Kai Mykkänen kinnitab, et "erandlik olukord", mis aastail 2015 – 2016 idapiiril tekkis, enam ei kordu.

"Me peame tõepoolest pidevalt selleks valmis olema, et Vene piir võib mingil põhjusel oma töörežiimi muuta, aga esialgu ei osuta sellele küll miski," ütleb ta. "Tulevikus võib muidugi alati midagi ootamatut juhtuda, kuid ma ei näe mingit erilist põhjust, mille pärast meil tuleks muret tunda, et oht kasvab."

Mykkänen kinnitab, et koostöö Venemaa ja Soome piirivalveteenistuste vahel sujub kenasti. Ta ütleb, et riigijuhid on teinud kõik selleks, et tihe vastastikune koostöö piirivalveteenistuste vahel pärast asetleidnud kriisi taas ladusalt laabuks.

Euroopa Liit ja Türgi jätkavad dialoogi väga rasketes tingimustes>>

Ta leiab, et sel juhul, kui Süürias kerkib uuesti rändelaine, võib Soome osaleda vahetult konfliktipiirkonnast lähtuvate pagulaste vastuvõtmises.

Mykkäneni arvates tuleb põhirõhk rändesüsteemis asetada pagulaste vastuvõtukvootide suurendamisele.

Tagid:
piir, varjupaigataotleja, pagulased, Soome, EL, Türgi, Venemaa

Peamised teemad