10:16 23. Mai 2018
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Hiina riigipea Xi Jinping

Hiinal on kästud Ameerika "ära kägistada"

© REUTERS / Axel Schmidt
Välisuudised
lühendatud link
9960

Riik peab kindlasti võitma kolm rasket lahingut. Jutt on Hiinast, Hiina riigipea Xi Jinpingi kõnest tema järgjekordse ringreisi käigus mööda riiki, kirjutab artikli autor.

Dmitri Kossõrev, RIA Rossija Segodnja poliitiline vaatleja

Riik peab kindlasti võitma kolm rasket lahingut. Alustame loetelu lõpust, nii on efektsem ja dramaatilisem. Kolmas lahing on võitlus puhta elukeskkonna pärast; teine, süstemaatiline võitlus vaesusega ning esimene ja kõige tähtsam lahing tuleb pidada riigi püsimajäämise eest kaubandussõdades ja võitluses muude sanktsioonidega.

Hiina sissepiiramine: USA loob Pekingi vaenlastest koalitsiooni >>

Jutt ei käi Venemaast, vaid Hiinast. Jutt on Hiina riigipea Xi Jinpingi kõnest tema järgjekordse ringreisi käigus mööda riiki. Võiks arvata, et las need hiinlased olla, kuid kas pole see ka Venemaa mure? Kas Venemaal ei tule võidelda näiteks teede, metsade, prügilate ja suitsetamiskohtade puhastamise või suitsevate prügilate pärast? Kas poleks juba aeg rajada nutikaid tööstusi, mis mitte ainult ei hävitaks jäätmeid, vaid teeksid seda ka kasumlikult?

Hiinas alustati võitlust puhta keskkonna pärast tööstuse saastatud õhust. Suurlinnade elanikud nõudsid õhu saastamise lõpetamist. Nüüdseks on juba selge, et see võitlus kulgeb edukalt — õhu seisund on mitmel pool paranenud. See aga tähendab, et inimesed usuvad võidu võimalikkusesse. Lisaks omandas elanikkond midagi keskkonnasäästliku mõtlemise sarnast ning hakkas huvi tundma jõgede ja kanalite puhtuse ning prügimäede vastu.

Muide, sama toimub ka Indias — suure riigi, sealhulgas tema suurimate jõgede puhastamine on saanud Narendra Modi valitsuse programmi üheks peamiseks punktiks. Levitatakse fotosid, kus peaminister pühib luuaga tänavat.

Teine lahing on enam kui mõistetav ja tuntud. Keegi pole maailma ajaloos vaesusega edukamalt võidelnud kui Hiina. Ainuüksi viimase viie aastaga on vaesusest päästetud 68 miljonit inimest. Praeguseks on käivitatud kaugete külade, kuhu vaesus enamasti koondunud ongi, integreeritud arendamise programmid: teed, toodete müük internetis ja palju muud. Siin on pole edus erilist kahtlust.

Kolmas ülesanne on sõnastatud pisut salapäraselt — "suuremate riskide prognoosimine ja ärahoidmine". See tähendab võimet olla valmis väga suurteks ebameeldivusteks, mis alles eile tundusid võimatuna. Ja me isegi teame, millega tegemist.

Kahe majandushiiglase kokkupõrge — kaalul on sajad miljardid >>

Tundub, et ükski riigi tippjuhtidest ei kujutanud veel hiljuti ette, et USA võiks keelata oma mikroskeemide ekspordi Hiinale. Oleks see ju löök Ameerika tootjate endi pihta, kusjuures tegemist on tohutu summaga — 230 miljardit dollarit aastas. Kes oleks võinud arvata, et Donald Trumpil ei ole kahju neid kiipe tootvate, väga demokraatliku California ettevõtete omanikest ja töötajatest. Kuid selline asi juhtus.

Esialgu on mikrokiipide müümine keelatud vaid suurele Hiina ettevõtele ZTE, kellele kehtestati sanktsioonid väga küsitavatel põhjustel. Kogu olukord paistab pigem hoiatusena, et vaadake, me leidsime teie nõrga koha. Ilma Ameerika kiipideta kaotab Hiina oma majanduse strateegia võtmeelemendi – nutika majanduse. Me võtsime tal kõri pihku. Selgus, et USAga võrreldavat põhibaasi Hiinal endal kriitiliseks hetkeks ei olnud.

Seepärast algaski nüüd vihane võitlus kiipidest sõltumatuse eest. Tegelikult oli sellele teemale pühendatud peaaegu kogu Xi Jinpingi ringreis. Ta rääkis sellest Wuhanis, mis toodab Hiina oma kiipe ja kus asub ka maailma suurim valguskiudu tootev ettevõte (üks selline kiud edastab samaaegselt kuni 6,75 miljardit telefonikõnet). Riigipea ütles, et sõltumatus oluliste tehnoloogiate omamisel on ellujäämise küsimus. Riik vajab tööstuslikus arengus domineerimise võimalust. Seetõttu tuleb kogu elemendibaas kiiresti lokaliseerida. Küsimus ei ole selles, kuidas seda teha, vaid selles, kui kiiresti seda suudetakse teha.

Naaberriigid on sellises seisus juba olnud, on saadud nii häid kui halbu kogemusi ning neid tuleks lihtsalt kasutada. Hiina meedia arutab seda teemat väga aktiivselt. Näiteks 1990. aastatel otsustasid Jaapani strateegid, et pooljuhtide trend maailmas on languses, seega ei ole mõtet sellesse investeerida, lihtsam on neid USAlt osta.

Lõuna-Korea strateegid jõudsid aga vastupidistele järeldustele ja investeerisid mitu aastat tööstusharusse, mis globaalsel tasandil oli tõepoolest languses. Jaapani mõtlejad arvasid, et korealased ei suuda nendest isegi 15 aastaga ette jõuda, kuid korealased tegid selle ära kümne aastaga ja jõudsid maailma tippu (peetakse silmas pigem tehnoloogilist taset kui toodangumahtu).

Pekingi vastus Washingtoni kaubandussõjale on karm >>

Mida oleks Hiinal vaja selle kordamiseks — vähem ressursse, kui omal ajal mobiliseerisid korealased. Jah, me räägime 50 erinevast majandussektorist ja võib-olla umbes viiest tuhandest tootmisprotsessist. Kuid Hiina ei alusta kaugeltki tühjalt kohalt. Piisab, kui vaadata, kui palju nende kaasmaalasi töötab juba mainitud Californias.

Edasi väidavad eksperdid Pekingi ajakirjas "Global Times", et Korea kogemuse kohaselt tuleks ühendada konkureerivate ettevõtete jõud ja luua nende sidemed selles valdkonnas "puhta" teadusega tegelevate asutustega. Üldiselt on edu võtmeks tsentraliseeritud ja pikaajaline strateegia.

Muide, sama kehtib ka Hiinas oma operatsioonisüsteemide loomise kohta. Siin tuleb meeles pidada, et isegi suured majandused ei suuda toota oma oma territooriumil kõike, mingist ressursist tuleb ikka puudus. Kuid väga suurtel majandustel, nagu Hiinal, on hea võimalus seda sõltuvust minimeerida. Ja just seda "suurte riskide ettenägemine ja ennetamine" sisuliselt tähendabki.

Jääb veel öelda, et Xi Jinping ei mõelnud seda poliitilist valemit ("kolm rasket lahingut") ise välja, ta tsiteeris vaid hiljutise Hiina parlamendi istungi materjale, kus pandi paika riigi majanduse ülesanded pikkadeks aastateks. See aga tähendab, et tegemist on strateegiaga, mida hakati välja töötama juba pool aastat tagasi, kui mitte veelgi varem.

"Ettenägemine" tähendab üldiselt oskust läbi mõelda kõik võimalikud ohuolukorrad. See tähendab teisisõnu, et riik peab suutma ennast kaitsta igasuguste väliste katsete eest teda kõrist haarata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
keskkond, majandus, kaubandussõda, vaesus, elukeskkond, Xi Jinping, Hiina

Peamised teemad