23:29 17. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Donald Trump

Trumpi kingitus – mida annab USA väljumine Iraani tuumaleppest Venemaale

© REUTERS / Jonathan Ernst
Välisuudised
lühendatud link
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (39)
9440

Analüütikud on ühel meelel selles osas, et USA, Iraani ja Euroopa vaheliste suhete teravnemine on kasulik Venemaale. Naftahindade tõus toob eelarvesse lisaraha ja vähendab uute maksude kehtestamise tõenäosust.

TALLINN, 12. mai – Sputnik. Donald Trumpi otsus Iraani tuumaleppest lahti öelda tõi nafta hinnatõusuga juba Venemaa riigieelarvesse lisaraha. Kasu muutub aga oluliselt suuremaks, kui Euroopa kannatus katkeb ja ta lakkab USA sanktsioonidesõjas osalemast. RIA Novosti vaatab edasise arengu võimalikke stsenaariume.

USA president teatas Iraaniga sõlmitud tuumalepingust väljumisest teisipäeva õhtul. Kõik välisfirmad peavad sealse äri 90-180 päeva jooksul lõpetama – vastavalt 6.augustiks ja 4.novembriks. Vastasel juhul satuvad nad ka ise Washingtoni sanktsioonide alla.

See on karm

Oma plaanist leping Teheraniga katkestada teatas Donald Trump juba valimiskampaania käigus. Seepärast ei kahelnudki keegi tema kuu aega tagasi avaldatud teates, et Ameerika lepingut ei pikenda, ning nafta hind tõusis aprillis 14 protsendi võrra, jõudes nelja aasta tagusele tasemele – 75 dollarini barreli eest.

Tundus, et Trumpi otsus juba sisaldus uutes hindades, kuid tema väljaütlemiste järsk toon kergitas neid veel 3 dollari võrra. Praegu kaubeldakse Brentiga 77,7 dollari tasemel. Ka rubla kurss tugevnes dollari suhtes 1,37 ja euro vastu 1,50 rubla võrra.

Nüüd sõltub kõik sellest, mil määral Washingtoni käitumine Iraani naftaeksporti mõjutab. Tuumalepe ehk Teherani ja maailma juhtivate riikide vahel sõlmitud tuumaprogrammi ja sanktsioonide tühistamist määratlev kokkulepe tõi Iraani rahvusvahelisele naftaturule tagasi. Riik toodab hetkel 3.8 miljonit barrelit päevas, millest hinnanguliselt 2-2.5 miljonit läheb ekspordiks.

Eksperdid arutlevad kolme tõenäolise stsenaariumi üle.

Esimene on variant, millele Trump loodab – uute sanktsioonide tõttu väheneb Iraani naftapakkumine 1-1,5 miljoni barrelini ööpäevas ja naftahinnad tõusevad 85-90 dollarini barrelist.

Kõrgem toornafta hind pidurdab Hiina majanduskasvu – on ju Peking Ameerika jaoks peamine globaalne konkurent. Teiseks ajendab see põlevkivinafta tootmist suurendama. Kolmandaks suurendavad rahvusvahelised pinged investorite huvi dollaripõhiste varade suhtes.

Võitjaiks osutuvad ka Ameerika peamised sõbrad. Saudi Araabia loodab rahvusvahelistel turgudel Iraani toodangut enda omaga asendada ja musta kulla müügikoguste suurendamise arvelt oma eelarvepuudujääki vähendada.

OPEC+ tehingus osalemise tõttu on päevane naftatootmine riigis mullusest 700 tuhande barreli võrra väiksem.

Iisrael, kes andis Trumpile tuumakokkuleppest väljumiseks sobiva ettekäände, saab samuti tõsiseid sõjalis-poliitilisi dividende. Iisraelis loodetakse, et rahavoogude vähenemise järel on Iraan sunnitud ka oma tegevust Süürias ning Liibanonis vähendama.

Realistlik stsenaarium

Eksperdid aga leiavad, et täiemahuliste Iraani-vastaste sanktsioonide taaskehtestamine on praktiliselt võimatu. Seda kinnitab ka Euroopa reaktsioon Trumpi otsusele.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Suurbritannia peaminister Theresa May avaldasid ühises avalduses seoses Washingtoni lepingust lahtiütlemisega kahetsust ja kinnitasid, et ei kavatse USA eeskuju järgida ega Teheraniga sõlmitud lepingut tühistada.

Enamgi veel, Prantsusmaa valitsuse ametlik esindaja Benjamin Griveaux teatas, et Euroopa Liit on valmis kõik USA ühepoolsed Iraani vastu suunatud sammud Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlustama, "kui nad Euroopa ettevõtete huve peaksid kahjustama."

Euroliidu huvide erisus on ilmne – Iraani nafta suurimaid ostjaid on Prantsuse Total ja Itaalia Eni, kellele Trumpi otsused suuri probleeme tõotavad. Tühistamisoht ähvardab Airbusi 19 miljardi dollari suurust lennukite tarne lepingut ning paljusid muid tehinguid.

Seepärast eeldavadki paljud eksperdid, et Trumpil tuleb järjekordselt järele anda. Seda enam, et ta juba mainis Washingtoni valmidust läbirääkimisteks tehingu tingimuste üle.

Kõige tõenäolisem on stsenaarium, mille kohaselt Trump kas kutsub Iraani ja teisi lepingupartnereid uut kokkulepet sõlmima või annab Teheraniga töötavatele Euroopa ettevõtetele lisaaega või pakub muid leevendusi.

Vastasel juhul on "Euroopa mäss" – Euroliidu keeldumine sanktsioonidele allumisest – vältimatu. Sellele viitab Briti Financial Times, meenutades, et "Trump jäi oma liitlaste üksmeelsete palvete suhtes kurdiks." Macron ja Merkel külastasid isiklikult Washingtoni, kuid ei saavutanud midagi.

"Nüüd on USA-st koos Iisraeli ja Saudi Araabiaga saanud rahvusvahelise õiguse rikkujad. Vastasleeris on aga Hiina, Venemaa, Euroopa ja Iraan. Siia tuleks lisada ka Jaapan, India, Austraalia ja Kanada," märgib väljaanne.

Isegi kui Euroopa USA-ga liitub ja samuti lepingust lahti ütleb, vaevalt Washington ja tema liitlased loodetud eeliseid saavad. "Teheran müüb naftat mitte ainult Ameerika Ühendriikidele, vaid ka Hiinale ja teistele Aasia riikidele," lisab firma Alpari analüütik Anna Bodrova, "Vaevalt nad kõik üksmeelselt Washingtoni toetavad."

Ekspertide hinnangul vähendaks Euroopa turust ilma jäänud, kuid Aasias tegevust jätkav Teheran vähendaks päevast toodangumahtu 250 tuhande barreli võrra. Hinnad võiksid seepeale kerkida 80-85 dollarini barreli eest, kuid see ei tekitataks tuntavaid tagajärgi ei Iraanile ega maailmaturule tervikuna. "Iraani oluline stress ei ähvardaks."

Uus sõda Pärsia lahes
USA president Donald Trump
© AP Photo / Andrew Harnik

Katastroofiline stsenaarium tähendaks sõjalise konflikti puhkemist Pärsia lahe piirkonnas. "Iraani ümbritsev infomüra meenutab valmistumist Iraagile kallaletungimiseks, kuid sedapuhku tegutseks USA ilma Euroopa liitlasteta," märgib oma rubriigis Financial Timesi analüütik Edward Luce. Eksperdid ei välista, et Trump ei piirduks vaid majandussanktsioonidega, vaid liiguks kiiresti edasi sõjalisse faasi.

Sõjaõhutaja rolli on endale võtnud Iisrael, sest USA lahtiütlemine tuumaleppest on märgatavalt tugevdanud Iraani radikaalide positsioone, kes sooviksid Iraani aatomipommi programmi taaskäivitada.

Iraan võib uuesti kõrgrikastatud uraani tootmiseks mõeldud tsentrifuugid tööle panna. Vastuseks annaksid Iisrael USA ja Saudi Araabia toetusel löögi Islamivabariigi tuumaobjektide pihta. Teheran omakorda alustaks Süüria territooriumilt raketilööke Iisraeli vägede pihta.

Suur sõda Lähis-Idas tõstab naftahinnad hõlpsasti tagasi kolmekohaliste numbriteni, sest ainuüksi Hormuze väina sõjategevuse tõttu naftavedudeks sulgemine vähendab maailmaturu naftatarneid 20% võrra.

Analüütikud on ühel meelel selles osas, et USA, Iraani ja Euroopa vaheliste suhete teravnemine on kasulik Venemaale. Naftahindade tõus toob eelarvesse lisaraha ja vähendab uute maksude kehtestamise tõenäosust. Lisaks sellele ei liitu Euroopa tõenäoliselt enam automaatselt Washingtoni Venemaa-vastaste sanktsioonidega. Euroliit on kindlalt otsustanud oma majanduslike huvide eest seista.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (39)
Tagid:
tuumaleping, nafta, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa

Peamised teemad