06:15 20. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1067
  • RUB70.6938
Ungari peaminister Viktor Orbán

Kaevata NATO-sse: Ungari otsib kantsikut Kiievi vastu

© Sputnik / Сергей Гунеев
Välisuudised
lühendatud link
73 0 0

Ungari uus valitsus võttis kohe oma esimesel istungil vastu ja saatis NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile memorandumi üleskutsega kaitsta Taga-Karpaatia ungarlaste ja teiste rahvusvähemuste õigusi Ukrainas.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Niiviisi on Ungari oma seisukohta pärast valimisi mitte ainult mahendamata jätnud, vaid koguni karmistanud, pöördudes apellatsiooniga mitte enam Euroopa Liidu, vaid sõjalisele alliansi poole.

Kõigepealt — ungarlaste saatused

Oma esimese kohtumise nimetasid Ungari uue valitsuskabineti liikmed sisseõnnistavaks. Koguneti ebaametlikus keskkonnas – Budapestis Klebersbergi kultuurikeskuses kohvitassi taga.

Hüljates formaalsused, võeti otsemaid vastu memorandum Taga-karpaatia ungarlaste kohta. Nõudmisi kogunes hulgi. Üheks neist oli, et Budapestile teeb muret see, et Ukraina uue haridusseaduse kohaselt jääb ligikaudu 150 000 Taga-Karpaatias elavat etnilist ungarlast ilma emakeele õppimise võimalusest.

CBJ kutsus Ukraina võime üles loobuma teabeallikate keelustamisest >>

Probleemile pakuti lihtne lahendusviis – tunnistada kõigile NATO liikmesriikidega seotud ning Ukrainas elavatele rahvusvähemustele kehtetuks Ukraina seadused, mis rikuvad nende õigusi. Näilise lihtsuse tõttu on memorandumil pigem sümboolne iseloom. Kuigi peaminister Viktor Orbáni kabinet peab silmas täiesti konkreetseid eesmärke, leiab Slovakkia endine peaminister Ján Čarnogurský.

Ukraina president Petro Porošenko
© REUTERS / GLEB GARANICH

"Ma ei välista, et ühest küljest kavatseb Ungari panustada Kiievi huvitatusele NATO-ga liitumisest, teisalt aga osutada sellele, et Ukrainas eksisteerib tõsine probleem seoses rahvusvähemuste õiguste järgimisega. Mida Brüsselis, mõistagi, kindla peale ei tervitata," lausus Ján Čarnogurský kommentaaris RIA Novostile.

Ungari uuele valitsusele teeb Taga-Karpaatia kaasmaalaste saatus tõepoolest muret. "Peaminister Viktor Orbán ja tema valitsuskabinet demonstreeris otsekohe, et Kiievi seisukohtade mingisuguselegi pehmenemisele loota ei tasu. Kuigi nad on valmis kompromissideks, juhul kui Ukraina nende nõudmisi kuulda võtab," ütleb Ungari politoloog Gábor Stir.

Solvatuid on palju

Ungari ei kutsu sugugi esimest korda Kiievit mõistvale suhtumisele. Juba 2014. aastal väitis Budapesti esindaja ENPA istungil, et Ukraina on "kunstlik riik, mille koosseisu muuhulgas kuulub Taga-Karpaatia, mis palju aastaid kuulus Ungarile." Seejärel oli sõnavõtte sellest, et Taga-Karpaatia ungarlastel on õigus topeltkodakondsusele, rahvuslikule kogukonnale ja isegi autonoomiale.

"See on laviin": Ungaris tõdeti ohtu Euroopa eksistentsile >>

Kiiev tõlgendas seda vihjena territoriaalsetele nõudmistele. Olukord muutus veelgi keerulisemaks pärast seda, kui Paremsektori võitlejad 2015. aastal Taga-Karpaatia Mukatševos tulevahetuse korraldasid.

Vähemalt sada tuhat Taga-Karpaatia ungarlast on saanud lihtsustatud korras Ungari passi. Varssavi väljastab Ukraina poolakatele spetsiaalse kaardi, mis annab õiguse kiirendatud korras kodakondsuse vormistamiseks. Oma kaasmaalaste pärast Ukrainas tunnevad muret ka slovakid – diskrimineeriv haridusseadus puudutab ka neid.

"Ehkki Slovakkia meedias ei ole niisugust ažiotaaži nagu Ungari väljaannetes, väljendavad riiklikud ja poliitilised institutsioonid seoses etnilise slovaki kogukonnaga Ukrainas siiski murelikkust," ütleb Ján Čarnogurský.

Lootusega Washingtonile

Lootmata Euroopa Liidu abile, leidis Orbán Kiievi mõjutamiseks uue vahendi – pöördumise NATO poole. Ukraina püüab igati sellele organisatsioonile lähemale jõuda ning Budapest hoiatab ühemõtteliselt, et üritab tõkestada Kiievi osalemist alliansi iga-aastasel tippkohtumisel, märgib Ungari Teaduste Akadeemia professor Pal Tamas. "Sellest saab Kiievile vägagi tajutav hoop," toonitab ta.

"Pealegi hoiab Orbáni valitsus euroskeptilist kurssi, tal on EL-iga konfliktsed suhted. NATO raames aga saab Budapest oma kohustustega kaitsekulutuste osas kenasti hakkama ja võib loota mõistmisele," arvab Venemaa riikliku uurimisinstituudi kõrgema majanduskooli Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov.

Ainult et kui Orbán ootab veel ka Washingtoni poliitilist sekkumist, siis ta eksib. "Valge Maja annab selgesti mõista, et väljaspool Venemaa ohjeldamist Euroopa talle eriti korda ei lähe," on vene ekspert veendunud.

Zahharova: Kiiev on jätnud SRÜ eelarvesse maksmata üle 300 miljoni rubla >>

Patriootlikus meeltesegaduses

Ukraina on suutnud lühikese ajaga rikkuda või ajada keeruliseks suhted terve rea Euroopa riikidega. Kui ungarlased hoolivad oma kaasmaalastest ja tuletavad meelde, et Taga-Karpaatia maad kuulusid varem nendele, siis poolakad pretendeerivad juba varale, mis jäi kunagi Lääne-Ukraina territooriumile. Sellele tasub lisada ka väitlused Volõõnia veresauna asjus – kuriteo osas, milles Kiiev ei taha kuidagi oma süüd tunnistada.

Ukraina probleem on tema vaimses provintsluses, leiab Pal Tamas. Rahvuslik-isamaaline hullus ei lase vaadata asjadele kaine pilguga ja võtta arvesse teiste riikide arvamusi, kus ajalugu tuntakse ja mäletatakse sugugi mitte kehvemini kui Ukrainas.

"Mitte keegi ei kavatse Ida-Euroopa kaarti uuesti ümber joonistada, aga see ei tähenda, et Ukraina võib ajaloolisi tõsiasju eitada. Näiteks unustada, et Mukatševo oli minevikus Ungari linn, millega on seotud päris suur osa selle riigi ajaloost. Selleks, et Ukraina saaks tõepoolest Euroopasse lõimuda, tuleb tal dialoogi pidada, aga mitte loosungeid karjuda," ütleb professor.

Aga dialoogist pole seni veel juttugi. "Mõlemalt poolt on asjalood liiga kaugele läinud. Ukraina ajakirjandus kallab Ungarit sõna otseses mõttes sõimuvalangutega üle ning Kiievi poliitikud ei tõtta sellest distantseeruma," märgib Gábor Stir.

Kogu lugu on selles, et Kiiev astus rahvusvahelisele areenile, evimata iseseisva välispoliitika kogemust, nendib Ján Čarnogurský.

"Azovi" võitleja selgitas, miks ta Porošenkol kätt ei surunud >>

"Kõige silmahakkavamaks probleemiks on hallata oma rahvuslikke jõude, kelle tegevus Ukrainas on aina destruktiivsema iseloomuga. Sääraseid jõude on tänapäeval kõikjal, peaaegu igas Euroopa riigis, ent valitsuse võimekuse määratleb suutlikkus neid teatud raamides ohjes hoida. Kiievil see senimaani ei õnnestu," lausub Slovakkia endine peaminister kokkuvõtteks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ühiskond, õigus, ungarlased, NATO, Viktor Orbán, Taga-Karpaatia, Ukraina, Ungari

Peamised teemad