19:25 24. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1865
  • RUB90.1119
Välisuudised
lühendatud link
68 0 0

Vilnius hirmutab Läänt taas Moskva "agressiivsete plaanidega". See "habemega anekdoot" on juba ammu kõiki ära tüüdanud. Kuid Leedu juhtkond ketrab seda kadestamisväärse järjekindlusega. Arvestus on tehtud sellele, et tähelepanu tõmmata ja järjekordne ports Lääne abi saada.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Endine aktiivne komsomolitegelane ja nüüdne üsnagi edukas Leedu president Dalia Grybauskaite on järjekordselt, ei teagi mitmendat korda, väljendanud valmisolekut end Venemaa sõjalise "sissetungi" korral kaitsta. Loomulikult väljendas ta seda tüütut mõtet intervjuus Saksa ajakirjanikele. Kellele siis veel, ega ometi hiina omadele. Venemaa rünnaku tõenäosust Leedule hindas Grybauskaite "märkimisväärseks". Edasi jõudis ta täiesti läbimurdelisele järeldusele: tema riik peab olema kindlalt kaitstud, nii vaimselt, poliitiliselt kui ka tehnoloogiliselt. Ja isegi iga leedulase "südame ja hingega".

Riigipea märkis Venemaa sõjalist ülekaalu (nagu seda ilmset fakti keegi ei teaks) ja ütles, et lääneriigid alahindavad Venemaa Föderatsiooni ja suhtuvad temasse liiga pehmelt. Pretensioonid olid tavapärased: sekkumine teiste siseasjadesse, spionaaž, valimistega manipuleerimine.

Ausalt öeldes on kõik juba ammu sellistest tiraadidest Venemaa "agressiivsuse" kohta, mida ta väidetavalt on valmis laiendama muuhulgas Balti riikidele, väsinud. Liigutama sinna tankiarmaadasid, jalaväge, tõstma õhku lennuväe, et vallutada väikesed, kuid uhked rahvad.

Krimmi Venemaaga taasühendamise argument siin ei tööta. Moskva on juba tuhat korda maailmale seletanud, et need sündmused olid vastuseks riigipöördele Ukrainas ja poolsaarel elava venekeelse elanikkonna kaitseks, kes pealegi vägagi selgelt väljendasid oma tahet rahvahääletusel. Mingist varem ettevalmistatud salakavalast võõra territooriumi vallutusplaanist polnud lõhnagi: Moskva reageeris ainult välisele tegevusele. Ja hiljuti teatas Venemaa president Vladimir Putin ühes oma intervjuudest, et võib-olla viis keegi Venemaa teadlikult piirini, mille juurest end leides, pidi ta tegutsema nii, nagu ta tegutses. Nii et rääkimine Venemaa agressiivsetest kavatsustest naaberpiirkondade hõivamiseks on täielik mõttetus, võlts ja väärtusetu fantaasia.

Kuid Vilnius, ja mitte tema üksi, haarab ikka ja jälle selle tühja retoorika järele. Ja selles on oma loogika. Leedu on Euroopa sügav poliitiline provints. Ta seisab kõikide protsesside kõrvalteedel ja kindlasti ei moodusta ta ühist tegevuskava. Noorem ja keskmise põlvkond lahkub sealt esimesel võimalusel arenenumatesse riikidesse tööle, õppima ja mis tahes muul eesmärgil, mistõttu Leedut nimetatakse naljatades isegi vanurite ja laste riigiks.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2019 / EMMANUEL DUNAND

Ainus võimalus endale tähelepanu tõmmata on kuulutada Venemaast lähtuvatest ohtudest ja kutsuda Läänt üles abi, sealhulgas sõjalist abi osutama. Arvestus on lihtne – mistahes taristu, sealhulgas ka NATO oma, eeldab teatavat majandusaktiivsust, mis on seotud sõjaväebaaside ülalpidamise ja teenindamisega. Nendesse protsessidesse kaasatakse kohalik elanikkond ja seega lahendatakse samal ajal ka tööpuuduse probleemi.

Tundub, et Leedu juhtkonna jaoks ei ole üldse oluline, et nende riigi militariseerimine teeb temast automaatselt Venemaa ja NATO vahelise sõjalise kokkupõrke "lahinguvälja", kui see, Jumal hoidku, puhkema peaks. Mis siin veel rääkida "tühistest" kulutustest, NATO sõjaväelaste, nende samade ameeriklaste või brittide lugupidamatust ja mõnikord isegi solvavast suhtumisest kohalikesse elanikesse, nende traditsioonidesse ja kommetesse. Selliseid juhtumeid on terve autotäis ja väike vanker veel lisakski.

Peaasi, et Leedu on tähelepanu keskpunktis ja talle kukub väike kopikas, õigemini sent, või pigem eurotsent oma isanda taskust. Selle nimel võib ohverdada ka tegelikud riiklikud huvid, mis kaugeltki mitte viimases järjekorras hõlmavad ka sõbralike ja lugupidavate suhete hoidmist naabritega ja uhkust, millest kohalikud poliitikud nii palju ja kaunilt rääkida armastavad. Igal juhul on Vilnius juba mitu aastat vägagi otsekoheselt üles näidanud suurimat valmisolekut igal ajal need põhimõtted ohverdada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Dalia Grybauskaitė, Venemaa, Leedu

Peamised teemad