23:51 17. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Ukraina sõjaväelane. Illustreeriv foto

"Et veidigi raha teenida." Ukraina sõjaväelased tikuvad Euroopasse tööle

© AP Photo / Sergei Chuzavkov
Välisuudised
lühendatud link
7911

Ukraina relvajõudude võitlejad tahavad üha vähem sõdida, kuigi Kiiev nende palka suurendas.

TALLINN, 7. juuli — Sputnik. Asi on selles, et lubatud "tuhat grivnat päevas" makstakse ka võõrtöölistele Euroopas ja sõjaväelased on valmis Donbassis sõdimisele eelistama Poola maasikapõlde. Ukraina sõjaväelased rääkisid agentuurile RIA Novosti, mis armees tegelikult toimub.

"Elusate surnute tagasipöördumine"

Aleksandr teenib Ukraina relvajõudude 95. dessantbrigaadis ja mõtleb armeest lahkumisele. "Alates 2016. aastast, kui lahingutegevus vaibus, on teenistusse tulnud inimesed, kellele meeldib poosetada, vormidele embleeme õmmelda ja rivis sööklasse marssida. Omavahel kutsume me seda "elavate surnute tagasipöördumiseks" — reservist ja jumal teab kust ilmusid välja majorid ja kolonelid, kes meid siin nüüd rivistama kipuvad. Võitlejad kutsuvad uut korda määrustikluseks.

"Armee on tegelikult muutunud kutseliseks, teenitakse vaid raha pärast, ülemad saavad inimesi karistada, nendelt preemiaid ära võtta. Ilmunud on uus väljend "dogana" – "noomitus"," jätkab Aleksandr, "Miks sellist asja varem polnud? Aastatel 2014-2015 toimus tohutu mobilisatsioon, lisaks vabatahtlikud. Vabatahtlikke eriti kamandada ei anna, nad on tulnud aadete kutsel, pealegi muretsevad nad tihti ka vajaliku varustuse ise. Ja mobiliseerituid seda enam. Mida saab ohvitser tsiviilelust tulnud inimesega teha? Määrata distsiplinaarkaristuse, et vallandab ta teenistusest? Mobiliseeritu naerab talle näkku: hirmutasid siili…"

"Peamine põhjus, miks inimesed lahkuvad, on endiselt madal palk. Kuni 2016. aastani oli seitse ja pool tuhat grivnat normaalne. Kuid nüüd teenitakse samapalju isegi kvalifitseerimata töödel. Ja kui veel käte ja peaga töötada, teenib rohkemgi," rääkis sõjaväelane. Aleksandri sõnul valisid paljud tema endised teenistuskaaslased välismaal töötamise. Eriti pärast viisavaba režiimi kehtestamist EL-ga. "Nad sõitsid Euroopasse, helistavad, kirjutavad, et teenivad tuhat grivnat päevas," ütles ta.

Väljend "tuhat grivna päevas" sai meemiks, kui Petro Porošhenko mais 2014, veel enne presidendiks valimist, lubas jõuametkonna töötajatele sellist palka. "Üldiselt see lubadus ka täideti, rindel saab võitleja 17 000 grivnat (umbes 40 tuhat rubla ehk 600 eurot – toim.) kuus. Kui tööaega arvestada: ööpäev rindejoonel – ööpäev puhkust. Päev eesliinil, siis valmisolekus, kui lahinguks peaks minema. Teeb kokku 20 tööpäeva — tuhat grivna päevas," rehkendab võitleja, "Euroopas saaksin sama raha, ainult et eluga riskimata! Seega on mõistlik sõjaväest lahkuda ja kasvõi Poola tööle minna."

"Külastandardite järgi on see hea elu"

Ukraina kaitseministeeriumi personalipoliitika osakonna töötaja Valeri on erinevalt Aleksandrist veendunud, et kutselised sõjaväelased hoopis tugevdavad distsipliini. "Praegu on inimesi vähem, kuid nad on rohkem kvalifitseeritud, kui need, keda aastatel 2014-2015 kokku aeti. Üks lepinguline võitleja on kolme mobiliseeritut väärt. Ja see, et distsipliin on muutunud rangemaks, on normaalne," ütles ohvitser.

Donbassis sõdinud Ukraina aktivist Aleksander Medinski räägib meeleoludest Ukraina relvajõududes nii: "Rahulolematus on kasvanud juba ammu. 2015. aastast hakati armeed justkui korrastama. Teisest küljest aeti ära need, kes idiootliku käsudistsipliiniga ei leppinud. Oli ju esimeses laines mobiliseeritute ja vabatahtlike seas palju inimesi, kes olid endale tsiviilelus juba nime teinud ja olid valmis nii enda, kui ka kaasvõitlejate kaitseks välja astuma. Paljudes üksustes polnud ei määrustiklust ega ahistamist." Tema sõnul jäid teenistusse ainult need, kes tsiviilelus endale kohta ei leidnud.

Кладбище женского Донецкого Иверского монастыря около аэропорта города Донецка
© Sputnik / Валерий Мельников
Õigeusukiriku naiste kloostri kalmistu Donetskis.

"Muidugi on mõni protsent ka aatelisi ja professionaalseid inimesi, kes valisid sõjaväelase karjääri teadlikult. Kuid enamasti tullakse vaid raha teenima, nende jaoks on sõjavägi võimalus pappi kokku ajada. Selliseid lahingud nagu 2014. aasta suvel ja 2015. aastal, praegu enam pole, võib muret tundmata postil olla ja Donbassis levinud salakaubanduse pealt lisagi teenida. Külastandardite järgi on see hea elu," lisab ta.

Paljudel professionaalsetel sõjaväelastel süvendab skepsist ka asjaolu, et vaatamata palgatõusule ei ole nende reaalne varaline olukord paranenud. "Palka on tõstetud nominaalselt — grivnades. Kui see aga dollaritesse ümber arvutada… kurss on ju oluliselt kasvanud. Ohvitseride hulgast on kuulda, et Januka (Ukraina eelmine president Viktor Janukovitš – toim,.) ajal saadi sama 500-700 dollarit, kuid südametunnistus oli puhas," rääkis Medinski.

Seejuures ei saanud tema arvates sõjaväeteenistusest ukrainlastele sotsiaalset tõstejõudu, kui mitte arvestada populiste, kes vabatahtlike pataljonides "silma paistsid" ja siis ennast Ülemraadasse valida lasid. "Kuni 2013. aastani olid sõjaväelased pigem autsaiderid. Sõjaväkke astusid need, kes kavatsesid edasi liikuda Ukraina julgeolekuteenistusse, politseisse, tolli või mõnele sellisele tulusale tööle, kus sõjaväepiletit nõutakse. Mõned läksid inertsist või perekonnatraditsiooni pärast. Kui algas "terrorismivastane operatsioon", nagu Kiiev sõjategevust Donbassis nimetas, tuli sõjaväkke ka kuigipalju motiveeritud ja aatelisi inimesi, kuid nad uhuti sealt kiiresti välja," — selgitab aktivist.

Ukraina relvajõudude valus teema

Kiiev püüab pidevalt kodanikke armeesse meelitada ja neid seal kinni hoida. Juunis kirjutas Ukraina president Porošenko alla õigusaktile, mille eesmärk oli suurendada motivatsiooni sõjaväeteenistuseks. Sõjaväe kõrgkoolidesse vastuvõtu vanus tõsteti 23-lt 30 aastani. See võimaldab mobiliseeritutel ja vabatahtlikel relvajõududes karjääri teha. Teenistust lubatakse jätkata isegi neil, kes tervislikel põhjustel selleks ei sobi. Samuti tõsteti teenistuse piirvanust (60 aastat) ja naissõjaväelaste piirvanust reservis. Nähti ette erandjuhtudel lepingu pikendamise võimalus ühe kuni kümne aasta võrra. Ülemraada pikendas ühendoperatsioonis (nii nimetab Kiievi nüüd Donbassis sõdimist) osalevate sõjaväelaste maksusoodustusi. Ukraina valitsus on ka varem proovinud sõjaväeteenistuse prestiiži tõsta.

Sõjategevuse puhkemise algusest Donbassis on värbamine relvajõududele tundlik teema. Kiievis on välja kuulutatud kuues mobilisatsioonilaine. Kolme esimese lainega 2014. aasta märtsis, mais ja juulis suurenesid relvajõud 130 000-lt 230 000 meheni. Jaanuaris 2015 toimus neljas, aprillis – viies ja juunis – kuues laine. Seitsmendat lainet ei tulnud, kuigi Ukraina ajakirjanduses levib aeg-ajalt paanilisi teateid, et sõjakomissariaadid alustavad sellega kohe.

Система залпового огня БМ-21 Град во время военного парада в Киеве
© AFP 2018 / Genya Savilov
Ukraina armee.

Selle ajaga on Kiiev erinevatel hinnangutel sõjaväest läbi lasknud 200 kuni 300 tuhat mobiliseeritut. Samasse aega jäävad ka Ukraina relvajõudude kõige raskemad kaotused: Debaltsevo, Ilovaisk ja teised. Kuna langenute ja haavatute seas oli ka mobiliseerituid, põhjustas see loomulikult Ukraina ühiskonnas negatiivse reaktsiooni. 2015. aasta septembris otsustas Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu lahingupiirkondadesse ajateenijaid mitte saata. Sõjaväekomissarid ja relvajõudude juhtkond kordavad seda ajateenistusse võtmise ajal lastevanematele pidevalt. Sellele vaatamata on teateid suurest hulgast teenistusest kõrvalehoidjatest.

Kui sõjaliste operatsioonide intensiivsus vähenes, püüdis Kiiev võitlejaid rahaga teenistuses kinni hoida. Muuhulgas tõsteti palka rindel olevatel sõjaväelastel aprillis 2017 ja jaanuaris 2018.

Tagid:
raha, armee, sõjaväelased, Ukraina

Peamised teemad