18:17 17. Juuli 2018
Kuula otse
  • USD1.1707
  • RUB73.1793
Hiina merevägi

Peking valmistub sõjaks USA-ga – sõna otseses mõttes

© Sputnik / Игорь Зарембо
Välisuudised
lühendatud link
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (23)
14760

Jaapani infoagentuur Kyodo News avaldas Hiina Rahvavabariigi armee keskkomisjoni sisedokumendi selgepiiriliselt sätestatud strateegiaga võitluseks USA vastu, mis autorite arvates võimaldab nõrgenevast maailma hegemoonist pöörangul ette jõuda ning vajaduse korral "konflikt kustutada ja sõda võita".

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novosti vahendusel

Juhul kui ülemaailmsesse meediasse lekkinud strateegia tõepoolest kajastab Hiina juhtkonna nägemust, ootab meid mitte kuigi kauges tulevikus Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelise sõjalise kokkupõrke ohu radikaalne kasv. Asi on selles, et Pekingi strateegidel on kavas mitte ainuüksi Hiinat kaitsta, vaid heita väljakutse USA domineerimisele merel, mis võimaldab tal vajaduse korral oponente mereliste kaubateede kontrollimise läbi oponente "lämmatada".

Hiinale järele ja temast ette jõuda >>

Raske ja peaaegu võimatu on ette kujutada, et USA juhtkond (olenemata parteilisest kuuluvusest ja ideoloogilisest suundumusest) lubab Pekingil niisugust plaani ellu viia ilma raevuka vastupanuta kogu USA riigiaparaadi ja armee poolt.

Kyodo News ja Japan Times toovad esile tolle dokumendi põhiteesid, mis osutavad sellele, et Hiina valmistub laiendama oma sõjalist kohalolekut ja mõju kaugele üle oma riigipiiride:

"Üks (dokumendi – toim.) peatükkidest räägib sellest, et Hiina Rahvavabastusarmee keskendas varem oma lahingulise ettevalmistuse (Hiina – autori märkus) ranniku kaitsmisele, uuel ajajärgul aja peab armee tugevdama oma võimekust maismaal, merel ja õhus – lisaks arenemisele väljapoole tavapärast tegutsemispiirkonda. Tsitaat: "Sedamööda, kuidas me avaneme ja laiendame oma riiklikke huvisid üle riigipiiride, on meil hädasti vaja oma julgeoleku igakülgset kaitsmist üle kogu maailma."

Dokumendis toonitatakse korduvalt tingimatut vajadust armee täielikuks allumiseks esimees Xi Jinpingi suunistele – ja seetõttu tekib lääne kommentaatoritel kindel veendumus, et Hiina riigipea on teinud otsustava panuse Hiina relvajõudude jaoks uude sihiseadesse.

On vägagi tõenäoline, et Washingtonis tõlgendatakse neid muutusi Hiina enesekehtestamises väljakutsena USA ainulisusele, kuivõrd ju üsna hiljutise ajani kuulutas USA "kogu maakera" oma riiklike huvide sfääriks, mida Washington on valmis sõjalise jõuga kaitsma ja arendama. Pole küll kindel, kas Pekingi strateegid pidasid silmas just ameerikaliku lähenemise kopeerimist, kuid arvestades küllaltki tugevaid hiinavastaseid meeleolusid Trumpi administratsioonis on väheusutav, et nad jäävad uskuma võimalust, et Hiina ei pruugi maailma võtmetähtsusega punktides tegelikult tahta tugevat vastasseisu Ameerika Ühendriikidega.

Hiina ja USA vahelist kaubandussõda ei tule — Peking võitis >>

Hirm Hiina ekspansiooni ees on oluline, ehkki venevastase hüsteeria taustal mitte nii märgatav element ameeriklaste sõjalis-poliitilises mõtlemises. Kui USA kindralid loevad Hiina RV armee keskkomisjoni (eeldatavast) dokumendist, et sõjaväereform võimaldab "tulemuslikumalt kriisi juhtida, konfliktilõõma kustutada, sõda võita, riiklike strateegiliste huvide laienemist kaitsta," siis tõenäoliselt meenuvad neile võrdlemisi hiljutised kuulamised Kongressis, mille raames arutati justnimelt "Hiiina ohu" üle.

Ajakiri Newsweek avaldas kuulamiste tulemuste põhjal artikli pealkirjaga "Hiina sõjaline ekspansioon ja globaalne [sõjaline] ülesehitus ei lase mul öösiti magada, ütleb mereväeminister". Täpne tsitaat, millele ameerika ajakirjanikud viitavad, lisab täiendavat mõtteainet:

Aafrikast saab maailma töötuba, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Гунеев

"Kui jutt käib Hiinast, peitub kogu iva nende "tšekiraamatus". Ja siin pole küsimus ainult dollarites ja sentides, mida nad oma sõjalise laienemise ja tehnoloogia arendamise toetuseks välja käivad, vaid selleski, millega nad üle kogu maailma tegelevad. Nad kasutavad kapitali relvana. Nende avatud tšekiraamat ei lase mul öösiti magada," teatas senaatoritele USA mereväeminister Richard Spencer.

Hiina skandaalses dokumendis, mille üle Jaapani ja lääneriikide meediakanalis nüüd arutavad, on üks oluline detail, mis ühest küljest kajastab ilmekalt hiina mentaliteeti, teisest küljest aga näitab, et Pekingi analüüsikeskused on tublisti püüdnud lääne loogikast aru saada. Dokumendis osutatakse, et nimelt tõeliselt ülemaailmseteks lahingutegevusteks suutelise armee väljaarendamine võimaldab Hiinal niinimetatud Thukydisese lõksu vältida.

Mõiste "Thukydidese lõks" tõi käibele Harvardi professor, politoloog, ostsustusteooria asjatundja ning kunagine USA kaitseministri nõunik ja kaitseministri esimene sekretär Graham Tillet Allison. Lühidalt öeldes tähendab too "lõks" seda, et kui potentsiaalne hegemoon tugevneb, hakkab valitsev hegemoon üha enam kartma ja see hirm muudab sõja nende vahel vältimatuks. Esimese niisuguse sõja ja vastava analüüsi näitena nimetatakse tavaliselt Sparta ja Ateena sõda, mille vältimatusest kirjutas Thukydides.

Hiina süüdistas USA-d "psühholoogilises terroris" >>

Hiina strateegia autorid rõhuvad sellele, et Hiina armee ülemaailmsete võimaluste otsustav laienemine võimaldab "vältida kinnihoidmist areneva jõu ja valitseva hegemooni vahelise sõja vältimatusest." On aga oht, et see hinnang on liialt optimistlik. Katsel Hiina RV armee ülemaailmseid võimalusi radikaalselt laiendada on kõik väljavaated provotseerida Washingtoni maksimaalselt agressiivseteks ja radikaalseteks sammudeks, mis ilmselgelt ei piirdu majandusliku või diplomaatilise survestamisega.

Enamgi veel, tundub, et vaatamata Trumpi puhtpragmaatilisele retoorikale, mis osutab Hiinaga peetava kaubandussõja majanduslikele motiividele, ei kätke Washingtoni eesmärk tegelikult vaid kaubandusbilansi tasakaalustamises.

Kui meenutada mereväeministri Richard Spenceri ütlust kapitali kasutamisest relvana, on loogiline eeldada, et kaubandus- (ja võib-olla ka sanktsioonide-)sõda jääb kestma mitte kaubandusbilansi tasakaalustumiseni, vaid tolle "hirmsa Hiina relva" likvideerimiseni.

Kui see hinnang on õige, siis tekib kaks olulist küsimust.

Esiteks: kui kaua läheb Washingtonil aega selle mõistmiseks, et kaubandussõda ja sanktsioonid (näiteks ZTE vastu) ei aita soovitut saavutada?

Teiseks: mida võtab Trumpi administratsioon ette majanduslike meetodite ammendumise korral?

See, et USA sõjalaevad läbisid nüüd demonstratiivselt Taiwani väina ning Taiwanile saabub varsti esimene rühm USA merejalaväelasi, on ilmselt vihjeks, kus ja kuidas USA oma nõudlust ülemaailmse hegemoonia järele kaitsma hakkab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (23)
Tagid:
kaubandussõda, sõjaline, meri, poliitika, piir, majandus, sanktsioonid, sõda, Kyodo News, merevägi, armee, Xi Jinping, Hiina, USA

Peamised teemad