10:31 22. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
BRICS tippkohtumine: mitte-lääneriigid loovad oma maailma

BRICS tippkohtumine: mitte-lääneriigid loovad oma maailma

© Sputnik / Алексей Никольский
Välisuudised
lühendatud link
Dmitri Kossõrev
7150

BRICS ei loodud mitte selleks, et kord aastas midagi teatada. Deklaratsioone on maailma poliitikas rohkem kui kulub, kuid mis kasu neist on, kui maailma majanduse keskmes on pangad, fondid, reeglid, mida ei juhita mitte Moskvast, Beijingist, Delhist ja nii edasi nimekirja järgi.

Dmitri Kossõrev, RIA "Rossija Segodnja" poliitiline vaatleja

Tänavuse, kümnenda BRICS (Brasilia, Russia, India, China, South Africa) Johannesburgi (Lõuna-Aafrika) tippkohtumise tulemus on selline — viis kõige võimsamat "mitte-lääne" riiki rajavad uue maailmamajanduse süsteemi taristut. Selle süsteemi, mis pärast praeguseid surmaheitlusi kaubandussõdades, eelkõige pärast kahe maailma suurima majanduse — USA ja BRICS liikmeks oleva Hiina ekspordi- ja impordisõda, alles jääb.

Venemaa president Vladimir Putin noortefestivalil Sotšis
© Sputnik / Aleksey Nikolskyi

Paljuski lihtsustatud pilk tippkohtumisele võiks olla selline: Hiina tuli kohale BRICS partnerriikidelt — Venemaalt, Indialt, Brasiilialt ja Lõuna-Aafrika Vabariigilt toetust saama. Kuid seda sama vajab ka Venemaa ja kõik teised selle klubi liikmed, mis järk-järgult organisatsiooniks areneb. Küsimus on selles, mida õigupoolest tähendab — "toetus".

BRICS eksisteerib juba kümme aastat ja alguses oli tema relvaks ainult sõna. See tähendab deklaratsioonid paljudel teemadel. Nagu nüüdki Johannesburgis, võeti vastu dokument — aastapäeva deklaratsioon, millest nähtub, et Venemaa seisukohad praktiliselt kõigis maailma probleemides (Süüria, terrorism, aga ka kaubandus) langevad kokku tema sõprade omadega.

Kuid BRICS ei loodud mitte selleks, et kord aastas midagi teatada. Deklaratsioone on maailma poliitikas rohkem kui kulub, kuid mis kasu neist on, kui maailma majanduse keskmes on pangad, fondid, reeglid, mida ei juhita mitte Moskvast, Beijingist, Delhist ja nii edasi nimekirja järgi? Nii et algusest peale üritas BRICS katse-eksituse meetodil luua majanduslikult jätkusuutlikku taristut, mis oleks sõltumatu "Washingtoni konsensuse majandusest". Alustasime rahandusest ja nüüd,

Venemaa president Vladimir Putin ähvardas vähendada USA diplomaatide arvu Venemaal veel 155 võrra
© Sputnik / Алексей Никольский

Johannesburgis, selgus, et süsteem on käima läinud. Edasi tuleb seda vaid jätkata ja tugevdada, arvestades, et finantsinstitutsioonid kasvavad aeglaselt. Nende hulka kuuluvad nii uus arengupank, tinglik välisvaluutareservide kogum ja muud mehhanismid. Panganduse kaudu on Venemaa, muide, saanud või saab rahastuse viiele projektile. See ei ole globaalne alternatiiv Rahvusvahelisele Valuutafondile ega Maailmapangale, vaid esialgu pigem vastastikuse abistamise kassa omade jaoks.

Ja nüüd on BRICS jõudnud uude arenguetappi — viis liikmesriiki on ühiselt astunud neljandasse tööstusrevolutsiooni. Võiks arvata, et meie kõigi jaoks on olulisem koheselt reageerida kaubandussõdade kogupaukudele, kui (vabakaubanduse asemel) suletakse maailm kaubandusblokkidesse. Muide, kolmapäeval — BRICS tippkohtumise avapäeval – saavutasid USA ja EL vaherahu, millega Ameerika murdis (justkui) jõuga oma kaupadele läbi ekspordi Euroopasse. Kuid Hiina ja teiste BRICS liikmesriikidega mingit vaherahu pole. Hiina ei uskunudki eriti majandusliku liidu sõlmimisse Euroopaga USA vastu, ja õigesti tegi. Kuid kõigi teistega on selline liit kujunemas, mis oli Johannesburgis selgelt märgatav.

Peamiseks teemaks, millele tippkohtumine pühendatud oli… siinkohal tuleks lugeda mainitud deklaratsiooni, alustades punktist 56, kus räägitakse BRICS riikidele uuest (neljandast) tööstusrevolutsioonist. See tähendab sisuliselt BRICS liikmesriikide julgustamist investeerima kõige uuenduslikumatesse ja innovaatilisematesse majandussektoritesse. Meie ees on BRICS riikide jätkusuutliku finantsinfrastruktuuri eduka kogemuse tulemusel sellise koostöö keerulise infrastruktuuri tekkimise protsess. See on pikaaegne programm. Maailma uued majandused (BRICS ja teisedki) teavad hästi, et edu võti seisneb mitte ainult võimes peatada konkurendi tooted tollipiiril, vaid ka oskuses toota uue põlvkonna kõrgtehnoloogilist toodangut, millele USA-l ei oleks monopoli.

Sellise revolutsiooni me, BRICS-i sees kannatlikult ühiste huvide valdkondi otsides korraldamegi. Kuid mingeid suletud süsteeme pole kavas luua, vastupidi — mida laiem see ühiste huvide ring on, seda parem. Seetõttu on BRICS-ist huvitatud paljud teised riigid. Mida me reedel nägimegi, kui viie liikmesriigi juhid kohtusid tippkohtumise külaliste — Türgi, Argentina, Aafrika ja teiste riikide juhtidega.

Kõik see peegeldab turbulentseid arenguid rahvusvahelisel areenil, ja ka BRICS riikide endi sees. Lõuna-Aafrika valitsus, kes on tulnud võimule pärast pikka kriisi ja ilmselgelt ei ole veel jõudnud rahvusvaheliste asjadeni, mida oli ka tippkohtumise korralduses märgata. Kuid just see tippkohtumine näitas, et Aafrika tervikuna on täna vajalik kõigile. Hiina riigipea sõitis Johannesburgi kiirustamata, peatudes Lähis-Idas (see on eraldi teema), seejärel Senegalis ja Rwandas. Tema kolleeg, India peaminister Narendra Modi tegi sama — ilma Lähis-Idata, kuid tuli sama Rwanda ja Uganda kaudu.

Vladimir Putin arutas kohtumisel Lõuna-Aafrika juhtidega, nagu ka Xi ja Modi äriprojekte: põllumajandust, veeressursse… Muudes teemades püüab uue valitsus alges selgusele jõuda. Tippkohtumise viimasel päeval näitas Moskva, et on väga huvitatud koostööst kõigi Aafrika riikidega, sealhulgas BRICS programmide alusel. Jääb üle meeles pidada, kuidas 80-ndatel aastatel oli NSV Liidus moes karjuda: "Ma toidame Aafrikat". Nüüd tuleb kaotatud aeg tasa teha.

Märgime, et endiseid maailma valitsejaid, lääneriike, ei ole Aafrikas enam üldse näha ja nende asemel konkureerivad omavahel hoopis teised riigid, püüdes seejuures mitte tülitseda, vaid oma plaane kooskõlastada, sealhulgas BRICS tippkohtumiste aruteludel.

On veel Brasiilia, kus kriis algas enne Lõuna-Aafrikat ja võib kuidagi laheneda sügiseste presidendivalimistega. Kuid niikaua, kui Brasiilia poliitika pulbitses, kinnistus Hiina seal peamise kaubanduspartnerina. Edasi on kord India käes oma valimistega, mis ei pruugi samuti olla lihtsad. Kuid pöörakem tähelepanu mustrile: kui keerulised ka poleks BRICS liikmete (eriti India ja Hiina) suhted, kuidas ka välisjõud ei üritaks kahjustada üht või teist riiki seestpoolt, hoiavad kõik selle klubi viie riigi juhid kokku, teades, et see mehhanism on vajalik. Ja tippkohtumiste ja nendevaheliste kohtumiste mehhanism toimib.

BRICS ajastu algusaastatel torm globaalses majanduses juba käis, kuid maailma poliitikas oli alles suhteliselt vaikne. Siis oli meeleolu selline — hakkame kohtuma ja vaatame, mida me koos ära teha saame. Mitte selleks, et Lääne olukord halvendada, vaid et enda olukorda parandada ja oma stabiilsust suurendada. Alustame deklaratsioonidega, kuid jätkame koostöömehhanismide loomisega. Ja läksidki lahti ajurünnakud ja siis tõusis tõeline ettepanekute tulv. Edasi hakkasid mõned ideed realiseeruma — kuid see on pikk protsess.

Kujutlege, et esimene BRICS tippkohtumine oleks toimunud alles täna, kui seda nii vaja on, kuid ilma vahepealsetel aastatel juba äratehtuta. Viis liidrit võiksid vaid oma ühiseid seisukohti deklareerida. Aga nüüd, kui sõnade taga on ka konkreetne tegevus, on maailma tulevik kindlam.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
majandus, BRICS, Vladimir Putin

Peamised teemad