13:54 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
Strateegiline raketisüsteem RS-24 Jars

Uus triaad: millega relvastatakse Venemaa tuumajõud lähiaastatel

© Sputnik / Evgeny Biyatov
Välisuudised
lühendatud link
Relvastus (168)
8811

Ballistiliste rakettidega allveeristlejad, õhuväe ründesüsteemid ja rasked kontinentidevahelised raketid – 2027. aastaks moderniseeritakse täielikult Venemaa strateegiline raketivägi, raketikandjad Tu-160, relvastatakse ümber allveelaevastik.

TALLINN, 29. juuli — Sputnik. Sellest milliste tuumarelvadega varustatakse maapealsed, mere- ja õhujõudude üksused — järgnevas RIA Novosti materjalis.

Rahutagajad

Strateegiline raketivägi on alati olnud Venemaa sõjalise ja poliitilise juhtkonna prioriteet. Isegi segastel 1990-ndatel aastatel üritati poliitilise heidutuse põhikomponendi lahinguvalmidust kõrgel tasemel hoida. Nüüd on nad selle veelgi põhjalikumalt käsile võtnud.

Vastuseks NATO bloki raketitõrjesüsteemide tugevdamisele on uusima raketitõrje läbimise tehnoloogiaga strateegilised raketisüsteemid RS-24 "Jars". Uute mobiilsete maapinnal liikuvate raketikompleksidega on juba ümber relvastatud Teikovski, Tagilski ja Novosibirski raketiväekoondised. Järjekord on jõudmas Irkutski ja Joškar-Ola omadeni. Kozelski väekoondis saab statsionaarse, laskešahtides paikneva "Jarsi" versiooni.

© Минобороны РФ
Uusim raketitõrje läbimise tehnoloogiaga strateegilised raketisüsteemid RS-24 "Jars".

Tahkekütusel töötavad kontinentidevahelised ballistilised raketid "Jars" raketikompleksidel "Topol-M" on Venemaa tuumatriaadi peamine komponent. Jagunevate lõhkepeadega RS-24 kannab modifikatsioonist sõltuvalt kolme kuni kuut termotuumalaengut, millest igaühe võimsus on kuni 300 kilotonni. Laskeulatus kuni 12 tuhat kilomeetrit.

Raketiväelased ei ole unustanud ka patrullimarsruutide julgeolekut. Mobiilsete raketisüsteemide toetamiseks kasutatakse BTR-82 baasil valmistatud uusimaid sabotaažitõrje soomukeid "Taifun-M". Nende ilmastikukindlad raadio- ja optilis-elektroonilised jälgimissüsteemid tuvastavad inimese kolme ja tehnika kuue kilomeetri kauguselt.

Võidakse rakendada ka roboteid –sabotaažitõrjeõppustel korduvalt osalenud tehnikakompleks "Nerehta" on võimeline lahingut pidama, teostama luure ja patrullimist. See on relvastatud 12,7 mm kaliibriga kuulipildujaga "Kord", mis töötab kaugjuhtimisega ja on võimeline andma pidevat kiirtuld 600-750 lasku minutis.

© Минобороны РФ
Лompleks "Avangard".

Mõnes mõttes võib projekti "Jars" edasiarenduseks pidada kõige uuemat raketisüsteemi "Avangard", mis kavatsetakse klassikaliste termotuumalaengute asemel varustada hüperhelikiirusel liikuvate blokkidega. Tiiblaeng lendab sihtmärgi suunas kahekümnekordse helikiirusega. Tänu lennukõrgusele, mis on madalam ballistiliste rakettide tõrjekõrgusest, on "Avangard" raketitõrjesüsteemidele püüdmatu. Dombarovi väekoondises valmistatakse ette kompleksi "Avangard" ekspluatatsiooni võtmiseks vajalikku taristut. "Avangard" on juba seeriatootmises.

Mis puutub raske vedelkütusega rakettidesse, siis teenekate R-36M2 "Vojevoda" ja RS-18A "Stilet" asemel hakatakse maa-alustesse šahtidesse varsti laadima veelgi ettearvamatuma potentsiaaliga raketitõrjerakette RS-28 "Sarmat". Neil päevil teatas kaitseministeerium, et 200-tonnise raketi katsetused on edukalt lõpule viidud ning ees seisavad lennukatsetused. See hiiglane suudab vaenlase territooriumile toimetada 10 kuni 15 jaotuvat lõhkepead, millest igaühe võimsus on kuni 750 kilotonni. Süsteemi laskeulatus ületab 11 tuhat kilomeetrit. "Sarmat" on kavas seeriatootmisesse võtta 2020. aastaks ja 2021. aastal asub esimene selle raketiga relvastatud raketipolk lahinguvalvele. Maailmas talle analooge pole, see on tuumaheidutuse uus tase.

Merede valitsejad

Maailma meredel hakkavad järgnevatel aastakümnetel valitsema Venemaa uusimad raketisüsteemid R-30 "Bulava". Moskva soojustehnika instituut alustas selle arendamist 1990. aastate lõpul. Mereväke jõudis see rakett 2013. aastal koos projekti "Borei" juhtiva raketikandja – allveelaevaga "Juri Dolgoruki". "Bulava" jääb relvastusse 30-40 aastaks. Raketi laskekaugus on kaheksa tuhat kilomeetrit ja stardimass 36,8 tonni. Raketi tabamislaeng koosneb 6-10 individuaalselt sihitavast manöövervõimekusega hüperhelikiirusel lendavast tuumalaengust kogumassiga 1,15 tonni, mis võivad muuta lennutrajektoori kõrgust ja suunda. Iga "Borei" on varustatud kuueteistkümne raketiga. Tuumaallveelaevad võivad rakette välja tulistada kõikjalt maailmaookeanil, nii pealvee- kui ka veealuses asendis.

© Минобороны РФ
Maailma meredel hakkavad järgnevatel aastakümnetel valitsema Venemaa uusimad raketisüsteemid R-30 "Bulava".

2020. aastaks saab merevägi kaheksa selle projekti allveelaeva.

"Boreid" vahetavad välja praegu kõige võimsama projekti 941 "Akula" tuumaallveelaevad. "Akula" veeväljasurve on peaaegu 50 tuhat tonni, pikkus — 172 meetrit, laius — 23 meetrit. Kokku valmistati kuus sellist veealust ristlejat. Selle seeria juhtlaeva "Dmitri Donskoi" hakati ehitama 1976. aastal ja ta võeti Põhilaevastiku koosseisu 1981. aastal. Pärast remonti ja moderniseerimist kohandati see "Bulava" testimiseks. Käesoleval ajal jääbki ta ainsaks "Akulaks" mereväes.

Teenistuses on ka teised eelmise põlvkonna projektide "Kalmar" ja "Delfin" allveeristlejad. Nad on relvastatud kuuekümne kontinentidevahelise raketiga R-29R ja selle täiustatud versiooniga R-29RMU2 "Sineva". Kuid need kolmanda põlvkonna allveelaevad on juba rohkem kui kolmkümmend aastat vanad ja need kantakse järk-järgult relvastusest maha.

Suletud taevas

Ka strateegiline lennuvägi ei ole jäänud tähelepanuta. Selle tuumaks on täna raskepommitajad-raketikandjad Tu-95MS "Medved" ja Tu-160 "Belõi Lebed". Õhu- ja kosmosejõud saavad igal aastal mitu moderniseeritud lennukit. Viimased moderniseerimised seisnevad nende kohandamises tiibrakettidele X-101/102, mis on vastavalt mitte-tuuma ja tuumalõhkepead kandvad raketid. Raketi stardimass on 2,4 tonni, laskekaugus 5500 kilomeetrit. Rakette toodetakse seeriaviisiliselt strateegilistele pommitulennukitele-raketikandjatele Tu-95MS.

Стратегические бомбардировщики-ракетоносцы Ту-95МС
© Sputnik / Евгения Новоженина
Raskepommitaja-raketikandja Tu-95MS.

Sageli kaasatakse tuumajõudude õppustel ka ülehelikiirusega kaugpommitajaid-raketikandjaid Tu-22M3. Ja kuigi tema ülesanded on teised, pole ta vähem ohtlik relv kui "strateegid". Iga "kere" mahutab 24 tonni laskemoona ja on võimeline lendama kiirusega kuni 2300 kilomeetrit tunnis tuhandete kilomeetrite kaugusele oma baasist. Tu-22M3 on relvastatud juhitavate ülehelikiirusega rakettidega X-22M, mille lennukaugus on kuni 480 kilomeetrit. Lisaks eeldatakse, et "kahekümne kahed" hakkavad kandma perspektiivseid raketikomplekse — hüperhelikiirusega rakette "Kinžall". Selle relva tippkiirus on kümme machi (kümme helikiirust), ta läbib garanteeritult kõik olemasolevad õhu- raketikaitsesüsteemid ja toimetab tavalised ja tuumalaengud kuni kahe tuhande kilomeetri kaugusele.

Teema:
Relvastus (168)
Tagid:
bulava, Kinžal, PC-24 "Jars", sõjavägi, Venemaa

Peamised teemad