03:35 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Prantsusmaa president Emmanuel Macroni  kriitikute arv kasvab pidevalt, illustreeriv foto

Macron rikastele: prantslased on presidendi peale solvunud

© Sputnik / Irina Kalashnikova
Välisuudised
lühendatud link
3410

Reformide kaitsmisega kritiseerib Macron vaeseid ja on sellepärast juba saanud hüüdnime "kindlustatute president".

Igor Gaškov, RIA Novosti

Uuringufirmade Elabe ja IFOP läbi viidud küsitluste kohaselt kiidab Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni tegevuse heaks mitte rohkem kui 34-40 protsenti kodanikest ja tema kriitikute arv kasvab pidevalt. Reitingu languse põhjuseks on sotsiaalsete hüvede kärpimine, millega ühiskond on harjutanud. Reformide kaitsmisega kritiseerib Macron vaeseid ja on sellepärast juba saanud hüüdnime "kindlustatute president".

Solvunute klass

Valimiskampaania ajal nimetas Macron ennast "nii vasakpoolsetele kui parempoolsetele". Pärast tema valimist sai selgeks, et ta on pigem parempoolne — president hakkas kohe soodustusi kärpima. Ja esimesena said eelarvepoliitika muudatusi oma nahal tunda kõige haavatavamad: õpilased, pensionärid, töötud. Kindlustatutel aga vastupidi, vähendati maksukoormust, muudeti rikkuse maksu, mida tuntakse ISF-i nime all.

Macron: Euroopa on jõudnud poliitilisse kriisi >>

Reformid ei olnud niivõrd järsud, kuivõrd hellad ja isegi solvavad. Eakad häälestas Macron enda vastu sellega, et kehtestas üleriigilise CSG maksu, millest nad varem vabastatud olid. Üliõpilastel aga vähendas neile varem ettenähtud APL maksu mahaarvamisi.

Kaotasid ka sõjaväelased: eelarvekärbete tõttu vähendati kaitsekulutusi. Nördinud peastaabi ülem Pierre de Villiers lahkus ametist kuu aega pärast seda, kui ta oli uuesti sellele ametikohale määratud. Viienda vabariigi ajaloos polnud selliseid demarše varem toimunud.

Ärritus levis ka provintsielanikele, kus vähendati sotsiaaltöötajate arvu, raudteelastele, kes kardavad raudtee võimalikku erastamist, ametiühinguaktivistidele, kes kardavad tööõiguse muutmist.

Samuti poliitikaaktivistidele: Macroni administratsioon tegi ettepaneku võtta akrediteering meediaväljaannetelt, mis on avaldanud valesid või ja ebatäpsed uudised valimiskampaania ajal. Kuna mõiste "ebatäpsed uudised" on äärmiselt laialivalguv, siis on "nii pahempoolsetele kui parempoolesetele" opositsioon hakanud rääkima tsensuurist.

Logardid ja luuserid

Selle asemel, et negatiivset muljet leevendada, teravdas Macron olukorda veelgi. Mäletades, kuidas tema eelkäijad ebapopulaarsete reformide vastu protesteeriva tänava survele järele andsid, otsustas Macron tegutseda karmilt ja reageerida järsult. Macron ei vali väljendeid nimetades demonstrante "korralagedusi korraldavateks logarditeks", osatades Pas-de-Calais elanikke alkoholi kuritarvitamise pärast ja võrreldes vaeseid "luuseritega".

Macron kaasab Eesti enda sõjalisse pakti >>

"Rongijaam on koht, kus elus läbi löönud inimesed kohtuvad nendega, kes midagi teha ei suuda," ütles Macron kõrgilt. Vasakpoolsete ja mõned parempoolsete liidrid nõudsid vabandusi, kuid Elysee palee ei reageerinud sellele mitte kuidagi.

President rikkus oma suhted meediaga, mis teda valimiskampaania ajal tingimusteta toetanud oli. Riigipea kritiseerib meediat pidevalt "teabe esitamise madala taseme" eest. Bastille vallutamise aastapäeval keeldus Macron traditsioonilisest suhtlusest ajakirjandusega sõnadega: "Minu mõtted on intervjuus edastamiseks liialt keerulised." Teda süüdistati ülbuses.

Vabastage turvamees

Juuli keskel puhkes veel üks skandaal. Le Monde"le sai teatavaks, et presidendi turvamees Alexandre Benalli osales protestijate laialiajamises. Omamata selleks mingeid volitusi pani ta selga politseivormi ja hakkas meeleavaldajatega kaklema, jagades presidendi vastastele tugevaid hoope selga ja kõhtu. Ohvrite seas oli ka naisterahvas.

Elysee palee katkestas koheselt ekstsentrilise turvamehega töölepingu, kuid avalik arvamus pidas seda ebapiisavaks. Lisaks selgusid veel mõned detailid, sealhulgas Benalli nõrkus luksuse vastu.

Paljud ootasid presidendi reaktsiooni, kuid seda ei järgnenud. Riigipea lasi ilmselgelt õige aja käest. Võimalik, et Benalli juhtumist saab pöördepunkt Macroni valitsemisajas.

"Iseenesest ei ole see episood ise eriti tähtis, kuid selle vahejuhtumi tõttu on juba tekkinud tõsine kriis. Prantsusmaal arutatakse põhiseaduse reformi ja Rahvusassamblee istung sellel teemal lükati edasi just Benalli tõttu. Vasak- ja parempoolsed poliitikud kritiseerivad presidenti aktiivselt. Vasakpoolsete juht Jean-Luc Melancheon võrdles olukorda Watergate'i juhtumiga," ütles agentuurile RIA Novosti Euroopa Instituudi Prantsusmaa uuringute keskuse juhataja Juri Rubinski.

Tema arvates peab Macron läbima tugevusproovi. "2019. aasta kevadel toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ja presidendi mõttekaaslastel La République En Marche! (Vabariik, edasi!) parteist tuleb valijate ette tulla. Just siis selgubki, kas prantslased on reformid heaks kiitnud või mitte," ütles Rubinski. Kaotuse korral on Macroni prestiiž hukas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
reformid, kriitika, turvamees, maksud, Ifop, Emmanuel Macron, Prantsusmaa

Peamised teemad

  • Sabantui Tallinnas

    Tallinnas Tornide väljakul kogunes sadu pealinna elanikke ja külalisi, lauljaid-tantsijaid ja diplomaate, et tähistada 4. üleeuroopalist folkloorifestivali Sabantuy.

    23
  • Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

    European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

    34
  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    41