17:20 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
Lätis algasid taasiseseisvumise järgse perioodi suurimad õppused, illustreeriv foto

Lätis algasid suurimad õppused alates taasiseseisvumisest

Sputnik
Välisuudised
lühendatud link
Õppused (113)
7601

Lätis algasid esmaspäeval taasiseseisvumise järgse perioodi suurimad õppused Namejs 2018, teatas Läti kaitseministeerium.

TALLINN, 20. august — Sputnik. "Pärast neli aastat kestnud intensiivseid ettevalmistamisi toimuvad suurimad sõjaväeõppused pärast Läti taasiseseisvumist, millel kontrollitakse relvajõudude valmisolekut Läti kaitsmiseks mis tahes ohtude eest. Õppused annavad võimaluse harjutada ka Läti üldist kaitsevõimet ja meie partnerite võimekust," ütles Läti kaitsejõudude ülem kindralleitnant Leonids Kalnins, vahendas ERR viitega BNS-le.

Balti regioon on muutumas Euroopa kuumimaks punktiks >>

Õppustest võtab osa üle 10 000 inimese, teiste seas Läti ja liitlasvägede sõdurid, kaitseliit, reservväelased, vabatahtlikud, politsei ja piirivalve.

Õppuste aktiivne faas toimub lisaks Adaži polügoonile vähemalt 36 Läti piirkonnas.

Kolmapäeval algas suurõppus Siil
© Estonian Defence Forces http://mil.ee

Suve lagul toimus 13 riigi osalusel toimunud rahvusvaheline eriüksuste ühisõppus Trojan Footprint 18. Õppus toimus Eestis, Lätis ja Leedus. Õppuse stsenaariumi kohaselt toimus mõnede NATO liikmesriikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Trojan Footprint andis võimaluse proovile panna erinevate riikide eriüksuste koostöövõimet nii hübriidsõja olukorras kui ka siis, kui reaalne relvakonflikti tingimustes," ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi.

Trojan Footprint 18 tõi kokku NATO ja partnerite eriväed Belgiast, Kanadast, Taanist, Eestist, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Hollandist, Norrast, Poolast, Rootsist, Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest, et harjutada koos tegutsemist ja ühtlustada staabiprotseduure.

Niinistö: soomlased ei toeta liitumist NATO-ga ja mina olen soomlane >>

2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis otsustati paigutada Leedu, Läti, Eesti ja Poola territooriumile NATO sõjaline kontingent, kuid esimesed Lääne väeüksused ilmusid Balti riikidesse niipea, kui nad 2004. aastal NATO-ga ühinesid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa on korduvalt teatanud, et Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki. "See on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele," täheldas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

"Olen veendunud, et kõik tõsiseltvõetavad ja ausad poliitikud teavad suurepäraselt, et Venemaa ei ründa kunagi ühtegi Põhja-Atlandi alliansi liikmesriiki. Meil ei ole mingeid selliseid plaane. Ma arvan, et NATO-s teatakse seda suurepärastelt, kuid kasutakse iga ettekäänet, et paigutada üha rohkem sõjatehnikat ja pataljone garanteerimaks, et USA hoiab ka edaspidi sellel marjamaal oma pilku peal," ütles Lavrov.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

Väited Venemaa agressioonist Baltimaade vastu on täiesti alusetud. Sellest teatas kevadel ka NATO sõjanõukogu esimees kindral Peter Pavel, olles visiidil Ameerika Ühendriikides.

Teema:
Õppused (113)
Tagid:
vabatahtlik, liitlased, sõjaväeõppused, õppused, Namejs 2018, politsei, piirivalve, NATO, Kaitsejõud, Leonids Kalnins, Balti riigid, Läti

Peamised teemad