12:00 26. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB72.1352
S-400

Mis juhtub, kui Türgi lahkub NATOst?

© Sputnik / Grigoriy Sisoev
Välisuudised
lühendatud link
16140

Paistab, et USA ja Türgi lahkarvamused on jõudnud kriitilisse punkti. Eile Venemaalt saabunud uudis paneb USA ilmselt veelgi rohkem muret tundma - järgmisel aastal hakkavad Türki saabuma Venemaa õhutõrjeraketid S-400.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Veelgi enam, selle tehingu teostamisel ei kasutata dollarit, vaid kummagi riigi rahvuslikke valuutasid. Kas Lääs kaotab Türgi või osatakse vaadata kaugemale. edastab portaal Inosmi Türgi ajalehes Türkiye ilmunud artikli.

Pastor Brunsoniga seotud kriis Türgi ja USA suhetes jätkub. Trump teatas kaks päeva tagasi kokkuleppest president Recep Tayyip Erdoğaniga, et vastutasuks Iisraelis kinni peetava Türgis kodaniku Ebru Özkani vabastamise hõlbustamise eest saadetakse pastor Brunson Ameerika Ühendriikidesse. Siis tegi ta järgmise avalduse: "Mulle meeldib Türgi. Mulle meeldib Türgi rahvas. Kas te teate, et siiani olid mul presidendiga väga head suhted. Ma klappisin temaga hästi. Kuid see ei saa olla ühesuunalise liiklusega tänav. See ei ole enam ühesuunalise liiklusega tänav Ameerika Ühendriikide."

Pastor Bransoni juhtum ei ole selline, mida ei saaks lahendada. Kuid USA ja Türgi probleemid on palju sügavamal. Staadium, kuhu riikidevahelised suhted on jõudnud, nõuab Türgilt uute liitude otsimist. USA ja Lääs ei mõista täielikult Türgi geostrateegilist tähtsust ega asjaolu, et liit, millesse ta kuulub, on palju olulisem. Uudis, mis saabus mõne päeva eest Venemaalt, paneb Ühendriigid ilmselt veelgi rohkem muret tundma. Vene uudisteagentuur Interfax teatas, et S-400 õhutõrjerakettide tarnimine Türgile algab järgmisel aastal. Lisaks kasutatakse selle tehingu teostamiseks mitte dollareid, vaid kahe riigi rahvuslikke vääringuid.

Varem kinnitas Trump kaitse-eelarve, mis muuseas näeb ette F-35 hävituslennukite tarnete ajutise peatamise Türgile. S-400 ja F-35 on veel üks probleemi tasand. Sellistes teemades nagu kurdi omaekaitsejõud (YPG) ja Fethullah Güleni terroriorganisatsioon FETÖ, peab esimese sammu astuma USA. Nendes kahes küsimuses peab Pentagon Trumpi käed lahti siduma. Türgile öeldakse muudkui: "Ära osta S-400", kuid talle ei anta F-35 hävitajaid. Hoolimata kõigist hoiatustest jätkatakse YPG-i relvastamist. FETÖga ei tohi ta ühtegi käiku teha. Ja siis öeldakse: "Oleme liitlased."

Pastor Brunson on vaid väike detail. Nii, nagu ta tuli, nii ta ka lahkub. Trump peab YPG ja FETÖ suhtes ette võtma konkreetseid samme. Türgi tundlikkust ei panda miskiks. Pentagon suhtub YPG-sse kästi vaid seetõttu, et too võitleb ISISe (Venemaal keelatud terroriorganisatsioon) vastu. Kui YPG suhtes ei võeta tarvitusele vastavaid meetmeid ja nende relvad pöörduvad Türgi vastu, mis saab sel juhul strateegilisest partnerlusest?

Nüüdseks on kõik ühel meelel, 15. juulil 2016 toimunud riigipöördekatse Türgile korraldas FETÖ ja tema liidriga peab USA valitsus tegema midagi, mis Türgit rahuldab. Ameerika Ühendriigid peavad terrorist Güuleni välja andma. Ja kui midagi selleks ei tehta ja kehtestatakse pastori ettekäändel sanktsioonid, siis seda ei saa nimetata "heaks tahteks"…

On ka neid, kes töötavad usinalt Türgi finantskriisi süvendamiseks, kuhu ta sattunud on. ELi riigid ei kiida heaks Ühendriikide kehtestatud Iraani-vastaseid sanktsioone ega täiendavaid tollitariife terasele. Kuid mõned inimesed Saksamaal tahaksid justkui näha Türgit majanduslikult uppumas. Kölni Saksa majandusinstituudi direktor Michael Hüther kahtleb, kas Saksamaa finantstoetus toob Türgile pikaajalist majanduslikku kasu.

"See ei aita Türgi majandust, vaid aitaks Türgi valitsust," ütles Hüther intervjuus DW-le. Hüther väidab, et Türgile rahalise toetuse andmist toetav argument on tugevam, kui kriis leviks ka teistesse riikidesse, sealhulgas Saksamaale.

Hüther ei võtnud arvesse, et Türgi kuulub NATOsse. Kui majandusraskused süvenevad, siis mõjutab see kahtlemata ka teisi riike. Kui Türgi ei näe lääne head tahet ülaltoodud probleemide lahendamisel, hakkab ta otsima alternatiive ja see on normaalne. Need, kes on ükskõiksed Türgi murele YPG ja FETÖ suhtes ega anna talle relvastust, ei tohiks Türgile uute liitlaste otsinguid pahaks panna.

Mis juhtub, kui Türgi ütleb: "Ma lahkun NATOst"? Sellele küsimusele peaks vastama Lääs, eelkõige Ameerika Ühendriigid. Türgi kaotamisel saaksid olema tõsised tagajärjed. Sellest saadakse aru mitte praegu, vaid pikas perspektiivis. Kas Lääs suudab näha kaugemat perspektiivi?

Tagid:
NATO, USA, Türgi

Peamised teemad