12:50 21. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud, illustreeriv foto

Soome meedia: Vene turistid on kuhugi kadunud

© Sputnik / Алексей Даничев
Välisuudised
lühendatud link
7111

2000. aastatel tõid vene turistid Lõuna-Soomesse kenakest sissetulekut. Nüüd aga on kõik nad kuhugi kadunud, Lappeenranta uued kaubanduskeskused on tühjaks jäämas, kurdab Kristiina Tiippana Iltalehtis.

TALLINN, 26. august — Sputnik. Isegi Ikea ei taha enam oma kauplust Lappeenranta ehitada, ilma venelasteta ei tasu see end tõenäoliselt ära. Aga soomlased ei kaota lootust paremusele: peagi om 2014. aasta oma kriisidega minevikku vajunud ja kõik on jänne nii, nagu varem, vahendab Inosmi osundusega ajalehele Iltalehti.

Putin ja Niinistö arutasid lendude ohutust Läänemere kohal >>

2000. aastatel tõttas Venemaa turistidevool Kagu-Soome, agarasti tehti miljonilisi investeeringuid. Siis aga saabus 2014. aasta Krimmi sündmustega…

Vene turistid hakkasid Soome vastu aktiivselt huvi tundma 2000. aastate algul. Kuigi 2009. aastal turistide arvukuse kasv koos naftahindade langusega peatus, paranes olukord kiiresti.

Alates 2010. aastast on Kagu-Soome piiripunktides korduvalt täheldatud turistide voo järsku suurenemist: 5,3 miljonit, 6,9 miljonit, 7,8 miljonit piiriületust.

Soomlasi rõõmustas mitte üksnes turistide hulk, vaid ka "kvaliteet": enamik Soome saabunud vene turiste olid jõukal järjel. See innustas ettevõtjaid investeerima uutesse kauplustesse, kaubanduskeskustesse, reisifirmadesse.

Kuutostie tänaval avati 2009. aastal kogupere-ostukeskus Family Center – just selle perioodi algul, mil venelasi massiliselt Soome rühkis. Oma ärinimele vastavalt orienteerus ostukeskus lastega perekondadele.

Ühessamas hoones sai osta kvaliteetseid lasterõivaid, moekaupu täiskasvanutele, Soome sisustuskaupu, kodutekstiili, kodumasinaid ja olmetehnikat. Kuni täiskasvanud ostlesid, sai laps mängutoas lustida. Lõbusate tegevuste vahepeal võis kogu pere üheskoos põigata pitsarestorani.

Niinistö: maailm ei kuula Euroopa Liitu, sest see pole tugev >>

Teine paik, mis venelaste seas väga populaarseks sai, oli brändirõivaste kauplus (Grand Orchidée). Kuldsete orhideedega ehitud hoone paistis ülejäänud poodide seast silma mitte üksnes välisilme, vaid ka pakutava kaubavaliku poolest. Selle kaupluse kõige hinnalisema ostu – naaritsakasuka eest maksti 18 000 eurot.

"Kasukas toodi poodi pigem lihtsalt iluasjaks – see on ju nii kallis! Üks noor vene neiu siiski proovis seda selga ja tulemusena ostis ta mees talle selle kasuka," meenutab tolle kaubanduskeskuse rajaja Mohamad Darwich.

"Venelased, kellel raha oli, hindadele tähelepanu ei pööranud. Ootamatult rikkaks saanud inimesed olid sõna otseses mõttes arust ära, tahtsid raha kulutada ja lustida" lias mees.

Nii et pole mingit imet selles, et Lappeenranta oma ligikaudu 70 000 elanikuga ja Imatra oma vähem kui 30 000 asukaga konkureerivad kuust kuusse Helsingiga esikoha pärast tax-free läbimüügi nimistus.

Üheks poolel teel hüljatud projektiks on Ikea kauplus, mis pidanuks Lappeenranta kerkima. Veel 2010. aastal valmistas Lappeenranta ette krunti Rootsi õmblusvabrikule linnast lõuna pool.

Siis aga saabus 2014. aasta: Krimmi "okupatsioon", majandussanktsioonid, rubla kursi kukkumine, kriis. Piiriülene turism jäi ootamatult toppama ja paljudele oli see asjakäik vägagi valuline.

Ikea peatas oma plaanid seoses majandusliku olukorraaga, tegelikult aga sellepärast, et 2014. aastal kuivas vene turistide vool kokku. 21 hektari suurune krunt on endistviisi tühi. Lähemal ajal Ikealt uute investeerimisotsuste vastuvõtmist oodata ei tasu.

Reisiinfoportaali GoSaimaa juht Juha Sorjonen on sama meelt, et 2014. aastal oli olukord paljude jaoks väga raske.

"Suurte kogemustega ettevõtted olid selleks mõnevõrra valmis, aga mitte kõik. Vaieldamatult läks see kogemus piirkonnale päris kalliks maksma, aga mingil määral oli ka möödapääsmatuks õppetunniks," ütles ta.

Soomlased tegid valmis õllesordi Trumpi ja Putini auks >>

Lappeenrantas usutakse vägagi sellesse, et ehitusprojektid, millega enne Venemaa kriisi algust tehti, saavad ikkagi ellu viidud, kui paremad ajad kätte jõuavad.

Lootus parematele aegadele on olemas.

Tagid:
ühiskond, piir, majandus, turism, IKEA, kaubanduskeskus, Krimm, Lapeenranta, Lõuna-Soome, Venemaa, Soome

Peamised teemad