14:43 13. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1137
  • RUB70.0885
Prantsusmaa võimud soovitasid mitte akrediteerida RT ja Sputniku ajakirjanikke

Prantsusmaa võimud soovitasid mitte akrediteerida RT ja Sputniku ajakirjanikke

© Sputnik / Илья Питалев
Välisuudised
lühendatud link
Meedialahingud (268)
33 0 0

Prantsusmaa võimud avaldasid aruande, kus esmajoones soovitatakse mitte anda akrediteeringuid RT ja Sputniku ajakirjanikele.

TALLINN, 6. september — Sputnik. Enam kui kahesajaleheküljelise dokumendi pealkirjaga "Teabega manipuleerimine: väljakutse meie demokraatidele" ettevalmistamisega tegelesid riigi välisministeeriumi analüüsi-, prognoosi- ja strateegialeskus (CAPS) ning kaitseministeeriumi strateegiliste uutingute instituut (IRSEM), edastas RIA Novosti.

Töörühm dokumendi ettevalmistamiseks loodi möödunud aasta septembris. Aruande autorid külastasid mitmeid riike ning kolme rahvusvahelist organisatsiooni – EL-i, NATO-t ja OSCE-d, kus nad "pidasid ligi sada kohtumist võimuesindajate ja kodanikuühiskonna esindajatega".

Prantsuse ajakirjandus avaldas lõigud RT ja Sputniku vastu suunatud dokumendist >>

Eessõnas märgitakse, et aruanne on tulemiks "ohu teadvustamisest, mida kätkeb teabega manipuleerimine meie demokraatiale" ja kinnitatakse, et "korduvad sekkumised, mis on toimunud alates 2014. aastast – Ukraina, Bundestag, Hollandi referendum, Brexit, USA valimised – on näidanud, et lääne demokraatiatel, isegi kõige suurematel ei ole puutumatust."

Pariisi äärelinnas alustas tööd RT France
© Sputnik / Евгений Биятов

"See aruanne ei ole ja seda ei saa pidada Prantsusmaa valitsuse ametlikuks seisukohaks. Tegemist ei ole ka lõpliku seisukohaga: tulevikus me jätkame oma pädevuse piirides selle teema uurimist," öeldakse sissejuhatuses.

Viiskümmend soovitust "marginaliseerumise" asjus

Aruandes on terve loend 50 soovitusega – alates "üldist laadi" nõuannetega kuni soovitusteni riikidele, kodanikuühiskonnale ja üksikisikutele. Punkt 19 sätestab: "Marginaliseerida välismaised propagandaorganid. Kõigepealt tasub need nimepidi nimetada ning seejärel mitte akrediteerida ja mitte kutsuda ajakirjanikele mõeldud pressikonverentsidele," soovitavad dokumendi autorid.

Illustratsioonina soovitusele "nimetada nimepidi" on esitatud tsitaat Emmanuel Macroni etteastest pressikonverentsil Vladimir Putiniga Versailles´s, kus Prantsusmaa riigipea süüdistas reaalseid tõendeid esitamata Sputnikut ja RT-d selles, et nad on presidendiralli käigus "korduvalt välja mõelnud valesid tema ja tema kampaania kohta".

Meedialahingud >>

Aruande tekstis mainitakse 60 korda Venemaad, 48 korda mainitakse Kremlit, 14 korda agentuuri Sputnik ning samuti üle 10 korra telekanalit RT. Eelkõige kinnitatakse, et RT ja Sputnik "manipuleerivad teabega", "leiutavad fakte" ja "võltsivad" dokumente, tõlkeid ja intervjuusid. "Me taunime nimelt seda, aga mitte vaatenurka," deklareerivad autorid, rõhutades, et Venemaa meediakanalid võivad ja neil on õigus kaitsta Venemaa vaatenurka.

NATO kurdab vene propaganda tõhususe üle
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Analüüsides aruandes Macron Leaks´iks nimetatud juhtumit Sputniku publikatsioonide ja Macroni meeskonna liikme arvutist lähtunud lekke kohta Prantsusmaa presidendivalimiste eel loetlevad uurimuse autorid vastavaid "ammutatud õppetunde". Üks neist on alapealkirjastatud kui "diskrediteerida propagandameediat". Selles räägitakse, kuidas RT ja Sputniku ajakirjanikud 2017. aasta 27. aprillist kuni kampaania lõpuni akrediteeringutest ilma jäeti.

"Isegi pärast valimisi ei ole neil ligipääsut Élysée paleesse või välisministeeriumi pressikonverentsidele. See otsus võib olla õigustatud vähemalt kahel põhjusel," rõhutavad autorid.

Argumendina toovad nad esile selle, et "need meediakanalid ei tee mitte ajakirjandusliku tööd, vaid propagandat." Kriteeriume, mille põhjal eristada ajakirjandust propagandast, aruandes ei ole.

Simonjan andis hinnangu uutele RT ja Sputniku vastu esitatud süüdistustele >>

Samuti ei esitata dokumendis taas mitte mingisuguseidki tegelikke tõendeid mainitud Venemaa "sekkumisest" lääneriikide poliitilistesse protsessidesse, autorid piirduvad oma isiklike väidete ja varasemate tõestamata süüdistustega. Aruandes kõneldakse ka sellest, et "katse mõjutada 2017. aastal Prantsusmaa presidendivalimisi" veenis autoreid selle teema uurimise olulisuses.

Rahulolematus vene meediaga läänes

Olukord seoses Venemaa meediakanalitega lääneriikides muutub viimastel aastatel aina keerulisemaks. Möödunud aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, kus räägitakse neile vastutöötamise vajalikkusest, kusjuures peamisteks ohtudeks on nimetatud Sputnik ja RT.

Peale selle teatas Macron jaanuari algul "võltsuudiste vastase seaduse" väljatöötamisest Prantsusmaal. Dokument laiendab Prantsusmee audiovisuaalsete vahendite ülemnõukogu (CSA) volitusi, seda eeskätt "välisriikidega seotud meediakanalite" suhtes. Niisuguste meediakanalitena mainitakse seadusele pühendatud artiklites korduvalt vaid telekanalit RT ja agentuuri Sputnik.

Rida poliitikuid, sealhulgas Macron, aga ka USA senaatorid ja kongresmenid on süüdistanud Sputnikut ja RT-d sekkumises USA-s ja Prantsusmaal toimunud valimistesse, kuid ei ole seejuures esitanud mingisuguseid tõendeid. Moskvas on niisuguseid avaldusi nimetatud põhjendamatuiks.

"Nakkuslik paranoia" >>

RT peatoimetaja Margarita Simonjan on säärased rünnakud korduvalt tagasi tõrjunud ja ühtlasi deklareerinud, et prantsuse intelligents on unustanud vabaduse, võrdsuse ja vendluse. Lisaks sellele soovitas Simonjan peale Élysée palee keeldumist RT France ajakirjanike akrediteerimisest Macronil oma riigi põhiseadus tähelepanelikult läbi lugeda.

Teema:
Meedialahingud (268)
Tagid:
demokraatia, aruanne, ajakirjanikud, akrediteering, sõnavabadus, meedialahingud, IRSEM, CAPS, Sputnik, RT, Prantsusmaa

Peamised teemad