07:57 16. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Ukraina president Petro Porošenko

Porošenko valus hetk – valetas, valetas ja korraga rääkis tõtt

© Sputnik / Сергей Кузнецов
Välisuudised
lühendatud link
6340

Mitte kunagi veel pole Petro Porošenko olnud ämbrisseastumisele nii lähedal, nagu intervjuus Saksamaa meediale. Aga ronis välja. Kuigi ütles midagi liigagi otsesõnu. Sisuliselt seda, et Ukrainal ei ole oma ajalugu väljaspool Venemaa ajalugu.

Olga Bugrova, raadio Sputnik

Ukraina president oli saksa ajalehe Rheinische Post ajakirjanikuga vesteldes veidi hajevil – too tegi näo, et ei märka puterdusi, mida Petro Porošenko välja poetas.

Põhiline puterdusteema oli see, et Ukraina on ainuke Euroopa kaitsja Venemaa eest. Kellel siis veel, kui mitte temal võidelda venelastega "mitte ainult enese, vaid ka Lääne ja läänelike väärtuste eest," nagu lausus Petro Porošenko.

Võitude loetelu: Lääs loetles üles Ukraina "muutused paremuse poole" >>

Väärtuste seas nimetas ta demokraatiat ja vabadust, tõsi küll, selgitamata, kuidas on lood nende kahe nimetatuga Ukrainas endas. Ilmselt teavad kõik, et seal on kõik korras, olgugi et saksa lehemees täpsustavat küsimust ei esitanud. Ju siis nõnda arvas Porošenko ja kappas edasi.

Vene tankerit Mechanic Pogodin
© Sputnik / Виталий Тимкив

Tema teine väitemullike oli selline: Ukraina "lahing" Venemaaga toimub NATO idatiival ja et see tiib oleks kindlamini kaitstud, peab Ukraina hästi ruttu Põhja-Atlandi allianssi pääsema. Eriti sellepärast, et nagu Petro Porošenko jällegi ütles, Ukrainale on "Põhja-Atlandi allianss ainsaks ellujäämise garantiiks."

Väheke veider, et kodanike ellujäämise tagatiseks ei peeta seda, mida on kombeks pidada selleks teistes riikides (näiteks majanduskasvu), vaid lihtsalt liikmesust sõjalises blokis. Ent Ukraina riigipea kinnitab kangekaelselt: enamus tema riigi elanikkonnast seob edaspidist elu nimelt NATO ja EL-i liikmesusega.

Kinnitades seda oma sakslasest vestluskaaslasele, puhus Porošenko õhku kõige suurema mulli. Selgub, et allianssi ja liitu astumise mõtet toetavad tema kaaskodanikud "esimest korda Ukraina ajaloo 300 aasta vältel"! Ja vaat siin läks juba tõeliselt huvitavaks.

Raadas süüdistati Ukraina võime "arstlikus genotsiidis" elanikkonna üle >>

Esiteks, EL eksisteerib 26 aastat, NATO – 69 aastat ja isegi kui need arvud kokku liita, siis 300 aastat Ukraina unistust nende liikmeks astuda ei tule kuidagi välja. Aga võib-olla pidas Ukraina riigipea silmas unistust astuda mitte NATO-sse, vaid üksnes alliansi põhiriiki – USA-sse (tema "raskes juhtumis" võib oletada niisugustki mõttekäiku)? Aga ikkagi möödalaskmine, sest USA on riigina kõigest 242-aastane!

Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ja lõpuks – teiseks. Alati tahaks aru saada, millisest daatumist alates Ukraina siiski omaenese ajalugu arvestab. Ning kui jätta sinnapaika kõik need fantaasiad iidsetest ukraina hõimudest, siis tõsimeeli? Ja vaat president Porošenko ütlebki, et kogu Euroopa kuuleks: "300 aastat Ukraina ajalugu."

Nähtavasti on ta sedaviisi ümardanud arvu 364. Täpselt nii mitu aastat täitus tänavu Perejaslavi raada toimumisest ja Zaporožje kasakate truudusvandest Venemaale. Vanne sai ametlikult üles kirjutatud 1654. aastal ja ühele selle ajaloolise sündmuse kangelasele – hetman Bogdan Hmelnitskile – kõrgub Kiievi kesklinnas mälestussammas.

Mis siis pinnale jääb, härra president, "Euroopa kaitsja Venemaa eest"? Keerles-pöörles ukrainlaste iseolemise ümber, aga niipea kui omaenese ajaloost rääkima hakkas, tabas täpipealt seda punkti, mil Ukraina vabatahtlikult Venemaaga seljad kokku pani. Ja see pole enam presidendi puterdus – siin pöördus Petro Porošenko alateadlikult puhta, ajaloolise tõe poole.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
poliitika, intervjuu, ajalugu, Perejaslavi raada, EL, NATO, Petro Porošenko, Zaporožje, Euroopa, Saksamaa, USA, Ukraina, Venemaa

Peamised teemad