05:12 21. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
Venemaalased Aleksandr Petrov (paremal) ja Ruslan Boširov, keda London süüdistas kaasatuses Sergei ja Julia Skripali mürgitamisse

Venemaad ei saa päästa: T-särgid hukutasid riigi

© RT
Välisuudised
lühendatud link
"Inglanna õiendab häda" (136)
7621

Kõigepealt moeuudised. Esimene partii RT firmasärke kirjaga "Kas te töötate GRU-s?", millega mängiti välja Margarita Simonjani küsimus kuulsas intervjuus Petrovi ja Boširoviga, said kahe ööpäevaga otsa. Nende omanikeks said presidendi administratsiooni töötajad (kellele jätkus) ja hulk tegelasi meediamaastikult (kes meelde tulid).

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Algatuses endas ei ole midagi skandaalset ega isegi tavatut. Spordisärgid, mütsid ja muud õmblustooted, mis kasutavad — irooniaga või eneseirooniaga — menukaid meeme ja tsitaate, on ammune nähtus.

2014. aastal läksid moodi vatijoped ja paljud vene firmad tellisid neid endile suurte partiidena kingituseks oma töötajatele. 2016. aastast peale levib Ameerikas ja osalt mujalgi maailmas mood kanda pesapallimütsi kirjaga "Make (lisada vajalik sõna) Great Again". T-särgi kujundusi Sergei Lavrovi pildi ja püha lausungiga debiilikute kohta ulatub kümnetesse.

Saksa ajakiri: Skripal töötas kuni 2017. aastani nelja NATO riigi luureteenistuses >>

Seetõttu osutus mõnevõrra ebatavaliseks reageering T-särgile GRU teemal. Elitaarsest Telegrami sõnumimootori maailmast (tänu isetekkelisele legendile, mille kohaselt "Telegrammi loevad tõsised inimesed", on paari viimase aastaga sinna ümber kolinud märkimisväärne osa Runeti "anonüümsetest poliitikakommijatest") lendas kohale äkiline avaldus, et see on "halvim, mis Putini Venemaal "patriootlike meeleavaldustega" juhtunud on… Vaat sedaviisi Venemaa sõjaväeluure kogu ajaloo kõige ulatuslikuma läbikukkumise üle naerda ja nalja visata on kõige russofoobsem, mida põhimõtteliselt andis selles olukorras välja mõelda. Igaüks, kes niisugust PR-i teeb, soovib ausalt oma riigile kõige halvemat."

Põhjused niivõrd valuliseks — ja vastuoksa tavalisele tulisele sarkasmile pisarateni tõsiseks reageeringuks on põhimõtteliselt mõistetavad. Meediamaailm on kiivas. Petrovi ja Bošrovit enesele intervjueerimiseks saada tahtsid paljud meediakanalid ning mõned raadiojaamad arendasid selles suunas eriti pöörast aktiivsust.

Aga kaks "mürgitajat" ei ilmunud sugugi näiteks Ehho Moskvõsse Aleksei Venediktovi juurde, vaid RT-sse Simonjani jutule. Millega nad (vaevalt küll seda soovides) langetasid nende enesehinnangut, kes samuti pidasid end igati väärikaiks rahvusvahelise tähtsusega intervjuu tarvis.

Zahharova hinnang spekulatsioonidele "GRU polkovnikust" Boširov-Tšepigast >>

Nüüd veel ka seoses T-särkidega juhtunuga mälu kammida on "Petrovi kaotanute" vaatevinklist küll lausa sadism.

…Aga kui tsunftisisestest solvumistest kõrvale põigata, siis on huvipakkuv üks teine asi.

Kogu konks on selles, et märkimisväärse osa kodumaise meediarahva seas on omaks võetud üsna omapärane intonatsioon "kodumaa poole pöördumisel" (kodumaa all mõistetakse siin kõrgemat juhtkonda). See on säärane põlglik plangu tagant karjumine — kusjuures kisendajad ise teevad näo, et nad istuvad, binokkel pihus, vetelpäästetornis ja püüavad heast südamest päästa oma rumalat riiki lõplikult põrgusse langemast.

Niisuguse intonatsiooniga on kombeks Venemaaga suhelda kunstitegelastel ("riigi asi on rahastada ja mitte vahele segada"), majandusekspertidel, kes on poliittehnoloogide söödasalvedest kaugele pudenenud, ja muidugi vingetel meediameestel. Arvata on, et vaid niisugusel toonil pöördumisele ja ainult teadvustades, et see kõneviis viib kuristikku, on kodumaa suuteline õigesti reageerima — seega andma väsinud päästjale ligipääs eelarvetele, kabinettidele ja muudele edu tunnusmärkidele.

Ent selleks, et neid pöördumisi annaks avalikustada, peaks kodumaa tõepoolest olema kuristikku veeremas, selle serval rippumas, piiri peal balansseerimas ja uskumatusse häbisse vajunud.

Aga kui seda ei juhtu, tuleks nõutavat katkematut häbiahelat, läbikukkumisi ja ebaõnnestumisi ülemuste tarvis pidevalt oma jõududega tekitada. Seetõttu väänab kodumaine meediaseltskond isegi tõeliselt häbiväärsest briti epopöast Putini superspioonide osas, kes lendasid miskipärast ebaõnnestunud viisil Skripali supersaladusliku mürgiga mürgitama, mille üle isegi Suurbritannia enese eliidi esindajad piinlikkusest nägu krimpsutavad, loos välja äkilise kokkuvõtte: "Vene sõjaväeluure kõige suurem läbikukkumine läbi kogu ajaloo."

Jajah, Skripal oli luure suurim läbikukkumine läbi kogu ajaloo. Hinnakem emotsioonide ekstaasi.

Skripalide mürgitamises kahtlustatavad: Briti ametivõimud rikkusid meie elu ära >>

Kusjuures ülalöeldu valguses on see ekstaas arusaadav. Need, kes Venemaal lubavad enesele irvitada loo üle, millest ("oma riigi päästjate" meelest) annab välja väänata tema suhtes mitmeid kasulikke ja kasumlikke süüdistusi, rikuvad otseselt kogu asjaomase äri.

Sest kuidas müüa oma teeneid Venemaa päästmiseks, kui too lakkab uskumast, et on uppumas?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
"Inglanna õiendab häda" (136)
Tagid:
T-särk, mürgitamine, mood, iroonia, GRU, Ruslan Boširov, Sergei Skripal, Aleksandr Petrov, Margarita Simonjan, Suurbritannia, Venemaa

Peamised teemad