00:49 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Gazivode hüdroelektrijaama veehoidla

Serbia armee on lahinguvalmis – Kosovo küsimus vajab Venemaa toetust

CC BY 3.0 / Bobik / Jezero Gazivode
Välisuudised
lühendatud link
11140

Teisipäeval toimus Vladimir Putini kohtumine Serbia presidendi Aleksandr Vuciciga. Tähelepanu keskmes on olukord Kosovo põhjaosas, kus Priština eriüksuslased püüdsid eelmisel nädalavahetusel Gazivode hüdroelektrijaama ja selle veehoidlat enda kätte haarata.

TALLINN, 3. oktoober – Sputnik. Vastuseks viidi Serbia relvajõud täielikku lahinguvalmidusse. Belgrad kavatseb abi saamiseks Moskva poole pöörduda. Seda, kas intsident võib põhjustada Balkani poolsaarel uue sõja, uuris RIA Novosti

Serbia president Aleksandr Vučić
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Hüdroelektrijaamade kontroll on serblaste käes

1970-ndatel aastatel ehitatud Gazivode HEJ peetakse suurimaks mitte ainult Balkanil, vaid kogu Euroopas. Enam kui kahe kilomeetri pikkune veehoidla on ühendatud Põhja-Kosovos asuva Ibari jõega.

Ajalooliselt on Gazivode varustanud elektrienergiaga Serbia põhja- ja edelaosa. Pärast Kosovo iseseisvuse väljakuulutamist 2008. aastal jäi hüdroelektrijaam küll uue vabariigi territooriumile, kuid Serbia ühtse energiasüsteemi olulise osana jäi kontroll rajatise üle Belgradi kätte.

Tänapäeval sõltuvad jaama elektritarnetest Kosovo põhjarajoonid, kus elavad peamiselt serblased. Serbia Raška piirkonna elanike majad ja korterid saavad voolu samuti Gazivodest.

Kontroll veehoidla ja hüdroelektrijaama üle on viimase kümne aasta vältel olnud Serbia jaoks väga tundlikuks teemaks. Brüsseli kokkulepetes, mis seitse aastat tagasi Belgradi ja Priština vahelisele dialoogile aluse panid, on energiaobjekte puudutav eraldi peatükk.

Kirjas on, et hüdroelektrijaam asub küll Kosovos, kuid rajatist kontrollivad Serbia omavalitsusüksused. Faktiliselt tähendab see, et Belgrad korraldab jätkuvalt energia jaotamist. 

Olukord tekitab mõistagi Kosovo albaanlastes rahulolematust, kes ei varjagi oma soovi ettevõte üle võtta.

Kosovo pretensioonid

Kuu aega tagasi valmistusid Belgrad ja Priština sõlmima "piiride korrigeerimise" kokkulepet, mille käigus serblastest asukatega Kosovo põhjaosa läheb Serbia kontrolli alla ja Priština saab Belgradilt vastutasuks Preševo ja Bujanovaci rajoonid, kus elavad peamiselt albaanlased.

Mõlema vabariigi elanikud kritiseerisid tehingut. Serblasi pahandas tõsiasi, et lõunaprovintsidest loobumine võtaks Belgradilt kontrolli maantee "Koridor 10" üle, mis on ainus Serbiat Makedoonia ja Kreekaga ühendav tee.

Kosovo albaanlased ei taha loobuda Gazivodest, mis täiendab riigi aastaeelarvet 5 kuni 7 miljoni euroga. Lisaks kavatseb Priština laiendada hüdroelektrienergia tarneid mitte ainult riigi põhjaossa, vaid ka teistesse Kosovo provintsidesse.

Lepingule olid vastu ka Saksamaa, Suurbritannia ja Soome, hoiatades, et piiride muutmine võib saada negatiivseks pretsedendiks ka teiste Balkani riikide jaoks, kellel on lahendamata territoriaalseid vaidlusi.

Selle tulemusena jäi ära 7. septembriks kavandatud Kosovo president Hashim Thaci ja Serbia riigipea Aleksandr Vucici kohtumine. Ametlikuks põhjuseks toodi Serbia riigipea plaanitud Gazivode HEJ visiidi keelamine Priština poolt.

Vucic kavandas külastust kohe peale läbirääkimisi.

Brüssel ja Washington, kes territooriumide vahetamise kokkulepet toetavad, aitasid Serbia riigijuhil siiski Kosovo põhjaosa külastada. Kohalike elanikega suhtlemise järel teatas Vucic, et on valmis piiriläbirääkimisi jätkama.

Mõnus nädalavahetuse veetmine

Nädala lõpul halvenes Gazivode olukord järsult. Ajakirjandus teatas kuuekümne Kosovo eriväelase katsest veehoidla põhjaosas asuvale tammile läheneda ja lüüside juures positsioonile asuda. 

Блок-пост у деревни Войтеш в Косово
© AP Photo / Visar Kryeziu
Kosovo kontrollpost Voiteši küla lähedal

Kirjutati ka albaanlaste sissetungist Zubini-Potoki küla ökoloogia- ja arengukeskmesse.

Belgradi reaktsiooni ei olnud vaja kaua oodata. Vucic käskis Serbia relvajõud täielikku lahinguvalmidusse viia.

"Albaanlased ründasid Kosovo põhjaosa ja vahistavad süütud serblasi," selgitas Serbia siseminister Nebojša Stafanovic.

Seoses Kosovo tegevusega avaldasid Serbia võimud protesti ka NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile.

Pärast sedavõrd radikaalset vastust üritas Priština toimunut pehmendada. Veehoidla külastust seletas Thaci sooviga mõnusat nädalavahetust nautida ja Kosovo maalilisi paiku imetleda. "See oli tavaline külastus. Kohalike serblastega joodi kohvi ja räägiti sõbralikult," kommenteeris ta juhtunut.

Kosovo tegevust, mis provotseeris Serbia sõjaväe mobiliseerimise, kritiseeris ka Euroopa Liit. "Brüssel võtab selliseid teateid väga tõsiselt ja loodab, et pooled reageerivad rahulikult ja vaoshoitult," rääkis ELi allikas RIA Novostile.

Täielik lahinguvalmidus

Kosovo võimude selgitused ei veennud Vucicit armee mobiliseerimise otsust tagasi võtma — Serbia relvajõud on endiselt täielikus lahinguvalmiduses. 

Солдаты сербской армии
© REUTERS / Darko Vojinovic
Serbia armee on lahinguvalmis

Lisaks tõusis intsident Venemaa ja Serbia presidentide vaheliste läbirääkimiste põhiteemaks.

"Soovin, et Serbiast saaks riik, kus valitseb rahu ja majanduslik õitseng. Palun president Putinilt toetust kõigil rahvusvahelistel foorumitel," ütles Vučić reporteritele enne Moskva külastamist. 

 Президент РФ Владимир Путин и президент Сербии Александр Вучич (слева) во время встречи в Москве
© Sputnik / Сергей Гунеев
Serbia president Aleksandr Vučići ja Vladimir Putini kohtumine Moskvas 2. oktoobril 2018

Küsimusele Venemaa sõjalise toetuse vajadusest vastas Serbia president eitavalt. "Ma ei taha, et meie territooriumil puhkeksid suured sõjalised konfliktid," ütles Vučić.

Küsimust sõjalise abi osutamisest peeti enneaegseks ka Kremlis.

On märkimisväärne, et Kosovo provokatsioon toimus vaid kaks päeva enne Venemaa ja Serbia ühiste sõjaväeõppuste algust. Õhuväe taktikalised harjutused "Leopard-2018" kestavad 5. oktoobrini. Kahe riigi sõjaväelased harjutavad Serbia õhuruumi kaitsmisega seotud ülesandeid.

Serbia-Kosovo tõsielusõu

"Thaci külaskäik Kosovo põhjaosas asuvatele Serbia objektide on Läänele mõeldud demonstratsioon, näitamaks, et see on albaanlaste maa. Keegi poleks sellele tähelepanugi pööranud, kui Kosovo presidendiga polnuks kaasas eriüksuslased. 

Хашим Тачи.
© Sputnik / Илья Питалев
Kosovo president Hashim Thaci

Samas ei eitanud Kosovo esialgu oma plaani strateegilisi objekte vallutada," selgitas RIA Novostile Venemaa Teaduste Akadeemia Slavistikainstituudi Balkani kriisi uurimise keskuse juhataja Jelena Guskova.

Ekspert leiab, et olukord ei põhjusta sõjalist konflikti, kuid Serbial tuleb edaspidigi Kosovo provokatsioonidega arvestada. "Brüsseli lepingu allakirjastamisega 2013. aastal läks Belgrad mitmete suurte järeleandmiste teed.

Nüüd püüab Vucic näidata, et ta suudab provokatsioonidele reageerida ja on valmis isegi armee mobiliseerimiseks. Kuid olukorda tagasi pöörata ei saa. Juriidilisest seisukohast on Thacil õigus: ta lihtsalt kõndis oma territooriumil asuvail energeetikaobjektidel," ütleb Guskova.

Belgradi Euroopa-uuringute instituudi poliitikateaduste doktor professor Stevan Gayic nimetas RIA Novostile antud intervjuus intsidenti Vucici ja Thaci plaanitud "tõsielusõuks", mille eesmärgiks oli tõsta presidentide reitingut.

"Vucic ja Thaci on huvitatud piiride kohendamisest, et näidata rahvale vähemalt mingeid tulemusi oma valitsusajast. Serbia president on kaotanud nii riigi kodanike kui ka õigeusu kiriku toetuse.

Kosovo juhti aga süüdistatakse juba ammu autoritaarsuses. Intsidenti korraldades näitasid poliitikud, et on suveräänsuse nimel kõigeks valmis. Ajanud rahva ärevile, meenutati koheselt läbirääkimiste võimalust," ütles Gayic.

Serbia ekspert ei välistanud katset veenda ka Moskvat kokkuleppe toetamise vajalikkuses: "Peamine argument, mida Serbia president läbirääkimistel Putiniga kasutab, on soovimatus Kosovo piiride probleemi sõjaliste meetoditega lahendada. 

Президент РФ Владимир Путин и президент Сербии Александр Вучич (слева) во время встречи в Москве
© Sputnik / Михаил Климентьев
Serbia president Aleksandr Vučići ja Vladimir Putini kohtumine Moskvas 2. oktoobril 2018

Hüdroelektrijaama intsidenti toob ta Kosovo mitteadekvaatset käitumist kinnitava näitena. Selle kordumise vältimiseks palub Vucic Venemaa presidenti piiride muutmise lepingut toetada."

Moskva veenmine pole aga lihtne. "Venemaa välisministeerium on juba korduvalt mõista andnud, et Kosovo ja Serbia piiride määramise otsus peaks põhinema rahvusvahelistel õigusnormidel.

See on täiesti loogiline seisukoht, sest piiride muutmisel võivad olla tõsised tagajärjed mitte ainult serblastele ja kosovolastele. Pretsedenti võivad ära kasutada ka teised riigid, kus on sarnaseid probleeme. Tore, kui uusi sõdu õnnestub vältida," lõpetas Gayic.

Samal teemal

Kosovo parlamendis pihustati pisargaasi
Putini "Kurjuse impeerium"? Kõigest alusetu liialdus
Tagid:
tõsielusõu, pretsedent, maadevahetus, Koridor 10, albaanlased, Ibari jõgi, Gazivode HEJ, lahinguvalmidus, provokatsioon, hüdroelektrijaam, Stevan Gayic, Jelena Guskova, Hashim Thaci, Nebojša Stafanovic, Aleksandr Vučić, Aleksandar Vučić, Jens Stoltenberg, Vladimir Putin, Preševo, Bujanovac, Gazivode, Belgrad, Priština, Kosovo, Balkanimaad, Serbia

Peamised teemad