06:16 16. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Poolakad tahtsid sakslastelt raha saada - Berliin maksma ei hakka

Poolakad tahtsid sakslastelt raha saada - Berliin maksma ei hakka

© Fotolia / Stadtratte
Välisuudised
lühendatud link
3310

Poola võimud nõudsid Saksamaalt reparatsioone Teise maailmasõja eest. Kogusummas vähemalt 850 miljardit dollarit.

TALLINN, 11. oktoober — Sputnik. Varssavi leiab, et kui Berliin kord juba pretendeerib Euroopa liidri rollile, peab ta hüvitama naaberriigile kolmveerand sajandit tagasi tekitatud kahju. RIA Novosti andis hinnangu väljavaateile seda raha saada.

Ilma aegumistähtajata

"Sakslased tapsid süstemaatiliselt ja suurel hulgal poolakaid, et kahjustada meie demograafiat ning nende okupatsioonipoliitika oli suunatud poola eliidi hävitamisele. Sõjakuritegudel ei ole aegumistähtaega, seetõttu ei saa tänane Saksamaa rahvusvahelise õiguse taha peituda, ehkki sõja lõpust on möödunud üle 70 aasta," väitis intervjuus ajakirjale Der Spiegel Poola rahvasaadik, erakonna Õigus ja Õiglus esindaja Arkadiusz Mularczyk.

Tema sõnul hindasid Poola võimud sõjakahjude määra 1947. aastal 48,8 miljardile dollarile. Praeguse kursiga ümber arvestatult on see summa kasvanud 17-kordseks, ulatudes 850 miljardi dollarini ja ületades kahekordselt nüüdse Saksamaa LV riigieelarve.

Baltlaste suur unistus — igaühele vähemalt kolm vene orja>>

Poolakad ei nõua siiski kogu raha korraga: Berliinile tehakse ettepanek maksta see välja 50 või 100 aasta vältel. "Kui sakslased maksavad seda aastakümneid, on see neile meeldetuletuseks, et selliseid sõdu ei tohi alustada – liiga kalliks lähevad need tulevastele põlvedele," on rahvasaadik veendunud.

Saksamaa on tugeva majandusega suurriik, kes tahab saada Euroopa Liidu liidriks, aga et selleks moraalset õigust saada, peab ta kõigepealt täitma oma kohustused Poola ees, leiab Mularczyk.

Saksamaa rahavood Poola teadusesse, majandusse ja taristusse võiksid parandada olukorda riigis. Kuid kultuuripärandit taastada on üsna keeruline. Varssavit ja Berliini seob paljugi poliitiliselt ja süüdistused ei ole suunatud Saksamaa nüüdisaegsete kodanike vastu, rõhutas Mularczyk, aga poolakad ei ole veel unustanud sakslaste kuritegusid, mis Teise maailmasõja ajal toime pandi. "Usun, et Poola-Saksa suhted võivad koguni paraneda, kui Saksamaa lõpuks reparatsioonid välja maksab," lausus poliitik lõpetuseks.

Poola nõudmised

Juriidilist alust pretensioonideks Varssavil ei ole. Poola loobus väljamaksetest juba 1953. aastal, liiatigi saatsid Saksamaa LV võimud sellele riigile 1990. aastate algul 500 miljonit marka kompensatsioonina ja ligi kaks miljardit marka koonduslaagrite vangidele ja natslike sunnitööprogrammide ohvritele.

Tasu "okupatsiooni" eest: Eesti valitsus Panikovskina>>

Ent alates 2000. aastast hakkasid Poola võimud sakslastele reparatsioone meelde tuletama. Esimesena tõstatas selle küsimuse president Lech Kaczyński, kui arutlusel oli Euroopa Liidu põhiseaduse eelnõu ja otsuste vastuvõtmise menetlus EL-is. Ta teatas, et Poolal peab olema sama hulk hääli, mis oleks tal siis, kui ta poleks Teises maailmasõjas nii palju inimesi kaotanud. Kutsudes sellega esile nii Saksamaa enese kui ka Euroopa liidu äärmise pahameele. Seepeale tõmbusid Poola võimud veidike tagasi.

Uuele ringile jõudis diskussioon seejärel, kui Jarosław Kaczyński partei oli valimistel enamuse saanud. Poole endine peaminister Beata Szydło on korduvalt teatanud, et tema riigil on õigus "õigluse taastamisele". "Me oleme ohvrid, kellele tekitatud kahjusid ei ole veel hüvitatud," ütleb ta.

Poola välisminister Jacek Czaputowic osutas hiljutisel ühiskonverentsil Saksamaa ametivenna Heiko Maasiga samuti ebaõiglusele: "Kui me võrdleme Poolat teiste riikidega selles, mis puudutab Teises maailmasõjas kantud kaotusi, ja saadud kompensatsioone, siis torkab silma ebaproportsionaalsus."

Ei mingit raha

Saksamaa võimud on korduvalt tunnistanud, et Berliin kannab kahtlemata vastutust Teise maailmasõja eest, aga küsimus reparatsioonidest on ammugi suletud. Seda enam, et 1992. aastal asutasid kahe riigi valitsused Poola-Saksa lepitusfondi, mille tulemusena maksid sakslased poolakatele veel ligi 1,3 miljardit eurot. Varssavile sellest ei piisa. Tuleb öelda, et Saksamaa käest tahab raha saada mitte üksnes Poola: poliitilise olukorra teravnemise perioodil tuletavad mitmed riigid Berliinile Kolmanda Reichi aegu meelde.

Leedu keeldus rahastamast "nõukogude okupatsioonikahjude" kokkuarvamist>>

2013. aasta jaanuaris rehkendas Kreeka rahandusministeeriumi töörühm kokku riigile Saksa okupatsiooni ajal tekitatud kahju. Kreeka ekspertide hinnangul on selleks 108 miljardit eurot, arvestamata seejuures kogunenud protsente. Kahe aasta pärast esitas Kreeka juba arve 279 miljardi euro ulatuses. Kaugetel 1960. aastatel sai Ateena Saksamaa LV-lt natsikuritegude eest 115 miljonit marka, kuid Kreeka võimud väitsid, et see on kõigest avanss.

Vastavalt 1946. aasta Pariisi lepingutele maksti Jugoslaaviale siia Saksamaalt üle toodud tehaste ja teiste tööstusobjektide demonteerimise eest 36 miljonit dollarit ning 20 miljonit dollarit kompensatsioonina sunniviisiliste meditsiiniliste eksperimentide eest kodanike kallal.

Paljud teised hitlerlaste käe läbi kannatanud riigid aga ei olegi hüvitisi saanud. Nende seas on Tšehhoslovakkia, Taani, Suurbritannia, Soome, Norra, Austria, Belgia ja Luksemburg.

Vastuolude olemus

Poola esitab Saksamaale nõudmisi nimelt nüüd sugugi mitte juhuslikult. Seda seostatakse sisepoliitiliste protsessidega: Varssavit on korduvalt süüdistatud autoritaarsetes tegutsemisviisides, seetõttu esitavad poolakad vastusüüdistusi Euroopa partnerite aadressil.

"Poola võimud on sellele välja läinud ainult sisepoliitilistest motiividest juhindudes. Härra Kaczyński tahab rahva seas populaarne olla. Seda enam kohalike valimiste eel. Karta on, et see kergitab tema reitingut," ütles RIA Novostile Poola Seimi liige ja Euroopa Parlamendi saadik Janusz Korwin-Mikke.

Ta meenutas, et esimesena hakkas hüvitistest rääkima Kreeka. "Ma kahtlen väga, et Varssavi mingisuguse raha Berliinilt kätte võidab. 70 aastat hiljem on hiljavõitu reparatsioone nõuda. Sakslased lähevad sellest raevu, et keegi neil mingeid väljamakseid tahab," arvab ta.

"Nõukogude okupatsiooni" tasaarvestus>>

Riikliku Kõrgema Majanduskooli dotsent, Poola-spetsialist Dmitri Ofitserov-Belski avaldas jutuajamises RIA Novostiga arvamust, et poolakad tegelevad lihtsalt poliitilise trollimisega.

"Küsimus tõstatati suuresti sellepärast, et arutatakse EL-i uut eelarvet ja kellelegi Poola juhtkonnas tundub, et Poola rahastamist on selliste nõudmiste taustal raskem kärpida, kuivõrd see näeks välja arveteklaarimisena," oletab ekspert.

Varssavi väljavaates selles küsimuses on nullilähedased, on Poola poliitik Korwin-Mikke veendunud. Samal arvamusel on Ofitserov-Belski, kes leiab, et Poolas endas mõistetakse seda suurepäraselt. Kujuneb hämmastav pretsedent: üks EL-i riik nõuab teiselt reparatsioone. See lisab vahes Jarosław Kaczyński parteile poliitilisi plusspunkte ja samal ajal komplitseerib veelgi enam suhteid Brüsseliga.

Tagid:
reparatsioon, sõjakuritegud, hüvitis, Berliin, Poola, Saksamaa

Peamised teemad