14:20 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Rakett AIM-120 AMRAAM

Miks on Trumpil tarvis INF lepingust välja astuda

© Public Domain
Välisuudised
lühendatud link
67 0 0

USA teatas, et väljub INF lepingust. Kas tahetakse ise keelatud rakettidega relvastuda või on tegemist lihtsalt käiguga läbirääkimistes? Eks Boltoni visiit näitab.

Maria Baljabina, raadio Sputnik

Ameeriklaste poliitikat on viimastel aastatel vägagi huvitav jälgida: kunagi ei tea kindla peale, mis järgmise nurga taga ees ootab.

Üks Donald Trumpi viimatistest otsustest hämmastas mitte ainult Venemaad, vaid ka teisi ülemaailmseid mängijaid ja isegi Ameerika Ühendriikide eksperte. USA ei kavatse enam keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepingust (INF) kinni pidada. Ettekääne valiti harjumuspärane – Venemaa on süüdi. Sedakorda väidetavalt selles, et ei täida lepingu tingimusi. Ja nagu alati, pole seda väidet tõenditega kinnitatud.

Keskmaa raketikompleks RSD-10 Pioneer - NATO klassifikatsioon SS-20
© Sputnik / Антон Денисов

Moskvas korrati järjekordselt, et mitte mingit alust säärastele süüdistustele ei ole ja niisugune kirvepoliitika põhjustab aina enam vastuseisu. Pekingis hoiatati, et Washingtoni lahkumine lepingust avaldab mitmepoolset negatiivset mõju. Ning CNN leiab, et see samm võib esile kutsuda uue võidurelvastumise.

Nagu alati, tuleb Donald Trumpi otsuse põhjuseid mõistatada. Tegemist võib olla tema valimiseelse käiguga enne novembrikuiseid Kongressi vahevalimisi. Leidub ka arvamus, et niiviisi sätib Washington asjaolusid enesele sobivalt: relvajõude tuleb kaasajastada, aga leping takistab.

Ent lõppude lõpuks võib see osutuda üheks USA presidendi lemmikvõtteks läbirääkimiste pidamisel: survestada, et saavutada soodsam positsioon. Moskvasse saabus tema julgeolekunõunik John Bolton, kellel tuleb selgitada Washingtoni kavatsusi nii Venemaa julgeolekunõukogus kui välisministeeriumis kui ka Kremli kabinetis.

Võib-olla on tal midagi öelda ka ettevalmistuste kohta kahe riigi presidentide kohtumiseks, mis teoreetiliselt võttes võiks toimuda kas kahe nädala pärast Pariisis või veidi enam kui kuu aja pärast Buenos Aireses.

Aga kas kahel riigipeal on mõtet kohtuda, kui riikide vahel ei ole alles jäänud peaaegu mingisuguseid kokkuleppeid? Teisalt aga, kas on mõtet viimaseid sidemeid katki rebida, kui kohtumine saab siiski kokku lepitud?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tuumarelvastus, INF, John Bolton, Donald Trump, USA

Peamised teemad

  • Kõrgepinge hoiatussilt

    Siim Veskimehe varjunime all kirjutav tuntud ulmekirjanik ja poliitik Ants Miller küsib, kuidas sai juhtuda, et pärast NSV Liidust lahkumist end täielikult elektriga varustanud Eestist on 30 aastat hiljem saanud selle suurim sisseostja.

    38
  • Ämari lennubaas

    USA ja NATO üha laienev taristu Baltikumis ja Tallinna maniakaalne soov Pentagoni embuses lahustuda kujutavad Eestile nii sõjalist kui ka majanduslikku ohtu, leiab tuntud Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    31
  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    35