20:24 20. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1421
  • RUB75.0039
Jens Stoltenberg

Stoltenberg: NATO ei taha Euroopasse rohkem tuumarelvi

© AFP 2018 / Thierry Charlier
Välisuudised
lühendatud link
2610

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et tema arvates ei taha alliansi liikmesriigid Euroopasse rohkem tuumarelvi.

TALLINN, 25. oktoober – Sputnik. "Me ei taha uut külma sõda," ütles Stoltenberg. "Me ei taha uut võidurelvastumist," vahendab Pealinn

"Ja ma ei kujuta ette, et (NATO) liitlasriigid paigutaksid vastuseks uuele Vene raketile Euroopasse rohkem tuumarelvi," lisas ta. "Aga ma näen vajadust — ja just see NATO-s praegu käibki — hinnata uue Vene raketi mõju meie julgeolekule."

USA president Donald Trump teatas esmaspäeval, et on valmis tõhustama Ühendriikide tuumaarsenali vastuseks "highly likely" Vene raketiprogrammile SSC-8 (vene tähis 9M729).

Trump oli juba laupäeval teatanud otsusest viia USA välja 1987. aastal Venemaaga allkirjastatud keskmaa tuumajõudude leppest INF, väites, et Moskva rikkus seda Novaator 9M729 rakette luues.

Euroopa Komisjon kutsus esmaspäeval Ühendriike ja Venemaad jätkama kõnelusi tuumarelvaleppe säilitamiseks ja Stoltenberg möönis, et Trumpi otsusel ei ole NATO-s üksmeelset toetust.

Ta lisas aga: "Venemaa on nüüd tunnistanud, et välja töötamas uut raketti SSC-8. Nii et probleemiks, ohuks, väljakutseks on Venemaa käitumine." "Ei saa olla kokkulepet kahe poole vahel, mida austab ainult üks. Venemaal tuleb pidada sellest kinni läbipaistvalt, tegelikult," väidab Stoltenberg, vaevumata oma väited faktidega kinnitama.

NATO suursaadikud tulevad kokku Venemaa raketiprogrammi mõju arutama, sõnas ta ja lisas, et püütakse korraldada ka NATO nõukogu ja Venemaa kohtumist.

Tuumaleppe küsimus jättis varju pressikonverentsi algselt kavandatud teema — Norras peetavad NATO õppused Trident Juncture, mis on alliansi suurimad pärast külma sõja lõppu. 

Venemaa on kutsutud õppusi vaatlema, kui "ta käitub professionaalselt ning hoidub ohtlikest olukordadest ja käitumisest", ütles Stoltenberg.

Venemaa eitab INF-i leppe rikkumist,;eldes et hoopis USA maapealsed raketitõrjekompleksid ja ründedroonid ei vasta selle tingimustele.

1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

Samal teemal

Odav krunt Euroopas - Makedoonia võib saada NATO raketibaasiks
Tagid:
keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepe, INF, tuumarelvastus, tuumarelv, NATO, Jens Stoltenberg, Euraasia Liit, Euroopa

Peamised teemad