03:14 16. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
Venemaa Rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia õppejõud Vladislav Ginko

Ekspert selgitas, miks nafta hind kõigub

© business-gazeta
Välisuudised
lühendatud link
4020

Börsitehingute maht naftaoptsioonidega on suurusjärgu võrra suurem kui reaalse nafta müük, mis loob spekulantidele tegutsemiseks viljaka pinnase, teatab ekspert Vladislav Ginko.

TALLINN, 16. november — Sputnik. Pärast septembris-oktoobris saavutatud tipptaset langevad maailma naftahinnad kogu novembri jooksul. Neljapäeval, 15. novembril, langesid Brenti toorsegu jaanuari futuuride maksumus 66 dollarini, WTI hind aga lausa 56,05 dollarini barreli eest. 

Möödunud aasta 13. novembril langes Brenti hind samuti alla 65 dollari ja WTI barrel maksis vähem kui 55 dollarit, mis oli ka kogu aasta miinimum.

Peamisteks hindade languse mõjutajateks on toorainevarude kasv USAs viimasel nädalal: investorid kardavad naftanõudluse vähenemist ja liigseid toorainevarusid maailmaturul.

Lisaks said teatavaks OPECi prognoosid, mis vähendasid ootusi 2018. aasta naftanõudluse kasvuks, samuti USA president Donald Trumpi üleskutse kartellile praegust tootmise taset säilitada.

Venemaa Rahvamajanduse ja riigiteenistuse akadeemia õppejõud Vladislav Ginko rääkis raadio Sputnikule, et nafta maksumuse märkimisväärseks vähenemiseks pole põhjust ja see on objektiivne reaalsus.

"Teisest küljest peame mõistma, et lühiajaliste futuurlepingute hindade kujunemine toimub lepinguväliselt."

Ginko tuletas meelde, et naftat tarnivad suurettevõtted, kes müüvad toorainet eri riikides, Wall Streeti börsil aga tegutsevaid maaklerid, kes kauplevad optsioonidega.

Seejuures on tuletisväärtpaberite müügimaht reaalsest naftatootmisest kordades kõrgem. Selle tulemusena mõjutab Wall Streeti virtuaalne kauplemine ka füüsilise kauba tegelikke hindu.

Miller vastas USA ähvardustele Nord Stream 2 peatada >>

Samal ajal lisas ekspert, et USA dollar jääb endiselt probleemseks valuutaks, mistõttu on "musta kulla" väärtuse väljendamine selle kaudu osa suurest börsispekulatsioonide struktuurist.

Nagu Sputnik Eesti varemgi kirjutas teatanud, peab Venemaa president Vladimir Putin hinnataset 65-75 dollarit barrelist üsnagi vastuvõetavaks. Samal ajal märkis Putin, et naftahindade tõusu põhjustas Washingtoni enda tegevus.

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt >>

"Ootused, mis tulenevad Iraani-vastaste sanktsioonide kehtestamisest, poliitilised probleemid Venetsueelas. Vaadake, mis Liibüas toimub — riik on hävitatud, see on vastutustundetu poliitika tulemus. Tagajärjed aga peegelduvad otseselt ka maailmamajanduses," sõnas Venemaa riigipea.

Merenaftaplatvormid
© Sputnik / Антон Денисов

Ta lisas, et kui Helsingis toimunud kohtumisel Donald Trumpiga tulnuks teemaks ka hinnatõus, siis ma öelnuksin talle: "Kui soovid leida naftahindade tõusu süüdlast, Donald, pead vaatama peeglisse". 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, võib OPECi valmisolek tootmist vähendada naftahindade liikumissuunda muuta. Nii teatas Araabia Ühendemiraatide (AÜE) energeetikaminister, OPEC-i president Suhail Al Mazroui 14. novembril, et organisatsioon ja selle liitlased on valmis turutasakaalu saavutamiseks tootmist vähendama või seda korrigeerima. Otsust vormistatakse juba dokumendiks.

Seetõttu ei välista eksperdid, et langustrend muutub peagi vastupidiseks. Arvestades USA sanktsioonide kehtestamist ühele suurimale naftatootjatele – Iraanile — tundub, et sellised väljavaated muutuvad järjest reaalsemaks.

Samal teemal

Rouhani: Euroopa toetus Iraanile on "ajalooline võit"
Tagid:
optsioon, WTI, Brent, naftahinnad, naftafirma, naftatoodang, sanktsioonid, nafta, Wall Street, OPEC, Suhail Al Mazroui, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa

Peamised teemad