19:15 14. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Huawei messil, Mobile World Congressi hoones Barcelonas, Hispaania

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi

© REUTERS / Eric Gaillard
Välisuudised
lühendatud link
Ivan Danilov
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (49)
6411

Ametlik Peking seisab silmitsi üsna ebameeldiva probleemiga - ühelt poolt peab ta ilmselgelt oma maine säilitamiseks kaitsta oma kodanikku, kelle õigusi demonstratiivselt rikuti. Teisest küljest ei ole Hiinal tõhusaid, kuid samal ajal kiireid ega proportsionaalseid mõjutusviise Ameerika Ühendriikide ja Kanada suhtes.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Huawei peadirektori asetäitja ja finantsdirektor Meng Wanzhou vahistamine on Ameerika poliitilises ja meediaeliidis esile kutsunud tormilise vaimustuse. Kui uskuda CNN allikaid, siis leiab Trumpi administratsioon, et arestanti võib kasutada "survevahendina" Pekingiga kaubandusküsimustes peetavatel läbirääkimistel, mis tähendab, et USA juhtkond on hakanud lahendama rahvusvahelisi küsimusi viisil, mis on omane pigem terroriorganisatsioonidele, kui endast lugupidavale tsiviliseeritud riigile.

Mõnele Ameerika ekspertide kogukonna troglodüüdile (troglodüüt — koopaelanik, ürginimene – toim.) võib tunduda, et see on kõige otsesem Trumpi administratsiooni "jõuvõte" (power move), kuid antud juhul Trumpi administratsioon pigem kahjustab Ameerika pikaajalisi huve ja see kahju ei sõltu mingist taktikalisest kasust, mida Ameerika pool saab, või võibolla ka ei saa, Hiina telekommunikatsioonitööstuse lipulaeva tippjuhi arreteerimisest Kanadas.

Meng Wanzhou vahistamine on täiesti enneolematu sündmus mitmel põhjusel. Arreteeriti mitte ainult Huawei juhtivtöötaja ja tõenäoline tulevane tippjuht, Meng Wanzhou on Huawei asutaja, Hiina miljardär Ren Zhengfei tütar.

Мэн Ванчжоу - финдиректор Huawei
© REUTERS / Alexander Bibik
Meng Wanzhou on Huawei asutaja, Hiina miljardär Ren Zhengfei tütar.

Arreteerimine toimus erinevate riikide eriteenistuste ja poliitikute poolt Hiina vastu peetava karmi võitluse kontekstis, näiteks keeldus British Telecom hiljuti Huawei eritehnika kasutamisest uue 5G võrgu arendamisel ja Uus-Meremaal, Austraalias ja USA-s kehtestati piirangud ettevõtte osalusele riigihangetel või olulistes taristuprojektides.

Nagu Hiina kommentaatorid õigustatult rõhutavad, on ettevõtte olukord juba selgelt näidanud, et kui Hiina konkurendid ei suuda teda võita turumeetoditega, on Lääne partnerid valmis kasutama ka turuväliseid mõjutusvahendeid.

Kuid isegi kõige pessimistlikumad Hiina eksperdid ei prognoosinud, et USA hakkab konkurentsivõistluses kasutama pantvangide võtmist. Väärib eriti märkimist, et seni ei ole Kanada võimud andnud ametlikku selgitust arreteerimise põhjuste kohta. Teada on vaid selle formaalne pool – "arreteerimine toimus Ameerika Ühendriikide palvel." Aga see, et arreteerimine on seotud Huawei-poolse Iraani-vastaste sanktsioonide rikkumisega, on siiani vaid "informeeritud allikatest pärinev teave", nii et praeguseks on Huawei tippjuhile esitatud süüdistused Pandora laegas, milles võib olla mis iganes, alates Iraani-vastaste sanktsioonide rikkumisest ja lõpetades spionaažiga või sekkumisega mingitesse Ameerika Ühendriikide valimistesse.

Kui vaadata situatsiooni taktikalisest vaatenurgast, siis seisab ametlik Peking silmitsi üsna ebameeldiva probleemiga — ühelt poolt peab ta ilmselgelt oma maine säilitamiseks kaitsta oma kodanikku, kelle õigusi demonstratiivselt rikuti. Teisest küljest ei ole Hiinal tõhusaid, kuid samal ajal kiireid ega proportsionaalseid mõjutusviise Ameerika Ühendriikide ja Kanada suhtes.

Sümmeetriliselt, mõne Ameerika ärimehe vahistamisega vastamine oleks rumal, sest mängiks trumbid kätte Trumpile, kes ju Ameerika ettevõtteid Hiinast eemal hoida tahakski.

Kanadat ja/või Ameerika Ühendriike võiks ähvardada sanktsioonidega, kuid need ilmselt ei töötaks, eriti, kui selline ähvardus tehtaks avalikult — ei Trudeau ega Trump pole valmis vastasseisus Hiinaga "oma nägu kaotama".

Sündmuste kõige tõenäolisem (kuid loomulikult mitte ainuke) arengustsenaarium on Hiina Rahvavabariigi diplomaatilised protestid ja Huawei asutaja tütre vabastamise probleemi muutmine Washingtoni ja Pekingi vaheliste suhete pikaajaliseks "valupunktiks". Ent kui vaadata olukorrale pikas perspektiivis, siis saab Ameerika võit kergesti Hiina sisemise ja välise positsiooni radikaliseerumise katalüsaatoriks.

Asi on selles, et on väga tõsine analoogia Huawei asutaja tütre arreteerimise ja Deripaska ettevõtete vastu suunatud sanktsioonide (ja teiste Venemaa-vastaste meetmete) vahel — mõlemal juhul loodavad ameeriklased väga, et sanktsioonid viivad "eliidi mässumeelsuseni" ja et mässuline keskklass oligarhide ja Ameerika-meelsete poliitikute juhtimisel lihtsalt pühiks ära Washingtonile soovimatu võimu Moskvas või Pekingis. Venemaal see plaan ei töötanud (kuigi paljud Washingtonis ei kaota ikka lootust) ja nüüd kasutatakse sarnast meetodit Hiina suhtes.

Kaubandussõda kogub tuure
© Sputnik / Виталий Аньков

Meng Wanzhou on Ameerika võimudele teatud mõttes "näidishukkamiseks" ideaalne ohver — ta vahistati Kanadas, riigis, mis on Hiina eliidi jaoks midagi Hispaania või Montenegro sarnast Venemaa eliidile. Kanadas ostetakse kinnisvara (vaatamata kapitali väljaveokeelule Hiinast), Kanadas elavad, õpivad ja saavad elamislubasid ja kodakondsuse Hiina ärimeeste ja nomenklatuuri lapsed, Kanadas pestakse Hiina raha, ilma milleta oleks Kanada majandus palju kehvemas seisus.

Nagu märgib China Media Watch, on Huawei asutaja tütre arreteerimisele reaktsioonide hulgas Hiina sotsiaalvõrgustikes järgmine tees: "Tal on kindlasti Kanada kodakondsus!". Tuleb tunnistada, et sellisteks kahtlusteks on teatud alust. Võimalik Kanada kodakondsus selgitab ka seda julgust, millega Kanada ametivõimud tegutsesid.

Püüdega aktiviseerida Hiina sisemist mässumeelsust, aitab Washington tegelikult kaasa Hiina eliidi natsionaliseerumisele, kes on juba hakanud mõistma, et "Shanghais teenitu kulutamine Vancouveris" enam ei tööta, ja mitte ainult Hiina Kommunistliku Partei "distsiplinaarkomisjoni" jõupingutuste tõttu, vaid ka sellepärast, et võib sattuda kogu perega trellide taha ühes kogu vara konfiskeerimisega. On raske ette kujutada suuremat kingitust esimees Xi-le, kes peab ühendama Hiina ühiskonna välise ohu ees.

"Printsess Huawei" vahistamine on solvav Hiina rahvuslikule uhkusele, ehe näide Lääne seadusetusest ning motiveerib eliidi natsionaliseerumist.

Ameerika eliit ei varja eriti oma nõudmisi Venemaale ja Hiinale. Venemaa peaks nende arvates uuesti käituma nii, nagu sobib külma sõja kaotanud riigile, mida Ameerika poliitikud ja Ameerika-meelsed aktivistid Venemaale regulaarselt meelde tuletavad. Nii Hiinalt kui Venemaalt nõuavad ameeriklased tagasipöördumist 1991. aasta olukorda, mil Hiina majandus oli suuresti Ameerika koostetsehh, kus hiinlased töötasid "tassitäie riisi eest" ega pretendeerinud tehnoloogilisele liidrirollile. Näiteks USA eriesindaja kaubandusläbirääkimistel Hiina Rahvavabariigiga Robert Lighthizer (teatud Kurt Volckeri analoog Hiinale) nõuab otsesõnu, et Hiina loobuks programmist "Made in China 2025", mis seisneb Hiina impordi asendamises omatoodanguga tehnoloogia- ja tööstussektorites.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Артур Александров

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Vaevalt, et Washingtoni unistused Hiina ja Venemaa tagasitoomiseks "tormilistesse 90-ndadesse" teoks saavad, kuid eliidi konsolideerimine Venemaal ja Hiinas ning Vene-Hiina koostöö tugevdamine võitluses Washingtoni vastu õnnestub Ameerika juhtkonnal kindlasti.

Ameerika strateegide lahkuv põlvkond, kes mängis USA külma sõja võidus võtmerolli, hoiatas Washingtoni korduvalt, et nii ei tohi teha, kuid õnneks eelistab praegune Ameerika eliidi põlvkond pigem kuulata oma uhkust kui vanu eksperte. Ja see on Venemaa huve silmas pidades tähelepanuväärne — pime Ameerika uhkus viib paratamatult lüüasaamiseni.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (49)
Tagid:
Huawei, pantvang, Meng Wanzhou, miljardär, Hiina, USA

Peamised teemad