15:51 27. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1900
  • RUB90.1153
Välisuudised
lühendatud link
23820

Novembri keskpaigas suri Andamani saarte sentineli hõimu käte läbi ameeriklane. Sealne põlisrahvas ei salli võõraid ja ründab igaüht, kes julgeb nende territooriumile astuda.

TALLINN, 6. detsember – Sputnik. On umbes sada ühiskonda, kes ei soovi välismaailmaga kontakti luua. Mõned neist on äärmiselt sõjakad — neid uuris lähemalt RIA Novosti.

Võõrad võetakse vastu vibu ja nooltega

Enamik antropolooge tunnistab, et India ookeani Põhja-Sentineli saare põlisasukad on ainsad, kes maailmast tõeliselt isoleeritud on. Keegi ei tea, mis keeles nad räägivad, milline on nende sotsiaalne struktuur ja kui palju neid on.

Kõik kontaktid — ja neid pole poolteise sajandi jooksul olnud rohkem kui kümmekond — toimusid vibunoole lennukauguselt. Kõik, kes püüdsid lähemale minna, tapeti sentinellaste poolt.

PERH-i arstid lähevad Keeniasse opereerima ja arste koolitama >>

Viimaseks ohvriks oli misjonär John Allen Chau, kes otsustas elanikud kristlusse pöörata. Ameeriklase saarele viinud kalurite kirjelduse kohaselt ründasid hõimu esindajad teda vibunooltega ning matsid surnukeha rannaliiva.

Arheoloogid leidsid Krimmis hiljuti avatud koopas iidsete inimeste jälgi, illustreeriv foto
© Sputnik / Артем Креминский

India saareterritooriumide võimud saatsid otsinguteks välja helikopterid, kuid ei saanud maanduda, sest elanikud käitusid äärmiselt vaenulikult.

Selliste vahejuhtumite vältimiseks eelistavad teadlased sentinellastega suhelda ohutust kaugusest — paadist või helikopterist. Selgus, et põliselanikud elavad veel kiviaja tasemel.

Nad tegelevad jahi ja korilusega, ei tunne põllumajandust ega oska tuld teha. Teadlased usuvad, et nad kasutavad ära juhuslikke tulekahjusid ja hoiavad seejärel süsi selleks kohandatud anumais. 

Tsivilisatsiooni mikroobid

Kiviajas elab ka sentinellaste lähim naaber — Jarawa hõim Lõuna-ja Kes-Andamani saare läänerannikul Indias. Teadlased usuvad, et 55 000-aastane isolatsioon on nende eluviisi praktiliselt muutmata jätnud. 

Jarawad jahivad metssigu ja kilpkonni, püüavad kala, koguvad puuvilju, juuri ja mett. Teadlased kutsuvad nende toitumist optimaalseks — aborigeenide toidumenüüs on rohkem kui 150 taimeliiki ja umbes 350 looma. 

Alles hiljuti keeldusid jarawad kategooriliselt võõrastega suhtlemast, võttes neid nooltega vastu. 1970. aastate lõpus viidi nende maalt läbi maantee, mis ühendas saarte administratiivkeskuse kaugemate asulatega.

Ajakirjanike surm Aafrikas: miks need, kes nad sinna saatsid, valetavad >>

Vaatamata India valitsuse keelule autost väljuda ja ranget liikluskorraldust maanteel, satuvad turistid tihti põliselanikega kokku. Neile antakse toitu ja erinevaid vidinaid, et "metslaste tantsimist" vaadata.

Nende kohtumiste kõige kurvem tagajärg on põliselanike seas levivad nakkused, mille vastu neil immuniteet puudub. Aastatel 1999-2006 suri peaaegu pool jarawadest leetritesse.

Aardeleiud viivad eesti hõbesepakunsti alguse sajandi varasemaks, illustratiivne foto
© Sputnik / Дмитрий Коробейников

Konservatiivid ja maksimalistid

Ecuadori idaosas, Yasuni rahvuspargi territooriumil, elavad väikseimad ja varjatuimad inimesed maailmas — tagajeri indiaanlased.

Kunagi moodustasid nad osa suurest vaorani hõimust, kuid pärast 1968. aastat, mil nende sugulased astusid kontakti protestantidest misjonäridega, läks osa hõimust ära metsadesse ja katkestas kõik sidemed välismaailmaga.

Viimane katse tagajeridega suhelda tehti misjonäride poolt 1987. aastal. Kõik nad hukkusid.

Hõimust ei ole peaaegu midagi teada. Arvatakse, et neid pole alles rohkem kui kolmkümmend. Tagajerid tegelevad peamiselt jahi ja korilusega, nad ei tunne maaharimist.

Egiptusest leiti 4400 aastat vana haud >>

Viimase kümne aasta jooksul on selle rahva noorukeid mõnikord vaorani külade lähedal nähtud, kus nad jahisaaki rõivaste ja relvade vastu vahetavad.

Viirastus-indiaanlased

Lõuna-Ameerika Amazonase jõe orus elab peaaegu kaheksakümmend hõimu, kes on tsivilisatsioonist eraldatud.

Kõige endassetõmbunum ja sõjakam neist on kawahivad, kes elavad Brasiilia Mato Grosso osariigis. Rahvast ja nende keelest on vähe teada. Pealegi ei ole indiaanlasi endid peaaegu keegi näinud.

Jeruusalemma Ülestõusmise kirik
© Sputnik / Виталий Белоусов

On mõned 2005. aastal tehtud fotod ja lühike video Brasiilia indiaanlaste ameti (FUNAI) töötaja poolt. Neil kaadritel kõnelevad kawahivad üksteisega.

Kogu teave Kawahiva elustiili ja kommete kohta on saadud naabersuguharudelt, kes kutsuvad neid punapeadeks (Cabeças vermelhas) või nende jäetud jälgede põhjal.

Tupi hõimu elanikud väidavad, et nad nägid öösel küla läheduses kawahiva meeste siluette ja kuulsid, kuidas võõrad jäljendasid lindude ja metsloomade hääli.

Puuraidurid ja antropoloogid leiavad sageli selle hõimu mahajäetud külasid. Majapidamistest leitakse relvi — tavaliselt odasid, vibusid ja nooli, samuti köögiriistu, punutud korve pähklitega ja võrkkiikesid.

Esemete põhjal otsustades elavad indiaanlased rändhõimuna — nad liiguvad pidevalt ühest paigast teise, tegelevad jahi ja korilusega ega tunne maaharimist.

Tagid:
sõjakas, põlisrahvas, hõim, tsivilisatsioon, ühiskond, Andamani saared, USA

Peamised teemad