20:25 24. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1139
  • RUB72.0525

Soolise võrdõiguslikkuse juubel: loe huultelt, kuidas lihtviisiliselt solvuda

© REUTERS / Mark Makela
Välisuudised
lühendatud link
6710

Kunagi võitlesid läänemaailma naised oma õiguste eest, nüüd aga võitlevad pigem nende abil. Piisab vastaspoole süüdistamisest seksismis – ja too saab täie rauaga.

Kirill Bakejev, raadio Sputnik

Suurbritannia naistele oli 2018. aasta märgiline – soolise võrdõiguslikkuse juubeliaasta. Täpselt sada aastat tagasi, 1918. aastal said briti naised esmakordselt valimisõiguse. Aga mitte kõik. Esialgu anti see ainult üle 30-aastastele kõrgharidusega abielunaistele.

USA kongressi naisliikmed süüdistavad meeskolleege ahistamises >>

Venemaal, muide, jõustus 1917. aastal üldine sugupoolest sõltumatu valimisõigus, aga see olgu niisama möödaminnes mainitud. Suurbritannial kulus siis veel kümme aastat, et kõik naised valimisõiguste poolest meestega võrdsustada.

Võib tunduda, et saja aastaga võib paljugi muutuda – nii inimesed kui kokkuvõttes kombedki. Ja tõepoolest, kõik on muutunud, isegi suhtumine naiste õigustesse. Paistab, et nüüd ei võidelda mitte nende eest, vaid nende abil.

Hiljutiste parlamendiväitluste ajal tekkis briti leiboristide liidril Jeremy Cobrynil õnnetu vastasseis peaministri Theresa Mayga. Õigemini, õnnetul kombel pobises ta midagi endale nina alla, kui pärast emotsionaalset vaidlust Brexity edasilükkamise hääletamise üle istet võttis. Vaatepilt sattus telekaameratesse.

Keegi küll midagi ei kuulnud, ent poliitiku huultelt lugesid tema oponendid välja, et ta lausus justkui sõnad "rumal naine". Ja seepeale nõuti Cobrynilt hääleõiguse äravõtmist.

Seksuaalne ahistamine on probleem ka poliitikas >>

Hiljem puhkes üleüldine arutelu, et kas ta ütles nii või ei öelnud. Kaastati koguni need, kes oskavad huultelt lugeda, kuid nemadki jagunesid kahte leeri: "jah, ta ütles "rumal naine" ja "ei, ta lausus midagi muud." Cobrynil tuli seda segadust kommenteerida ja ta seletas, et nimetas rumalateks neid, kes püüavad tõsist kõnelust eelseisvast kriisist "pantomiimiks pöörata".

Katse poliitikut seksismis süüdistada kukkus justkui läbi. Isegi parlamendi spiiker ütles, et ta ei saa kommenteerida ega liiatigi karistada selle eest, mille tunnistajaks ta pole olnud. Ühesõnaga, tegu paistis olevat tühise asjaga – arutatakse ja unustatakse ära.

Paljugi, milliseid võtteid poliitikud üksteise vastu kasutavad, sõjas on kõik vahendid head. Aga viimasel ajal päädivad need "võtted" tihtilugu sellega, et süüdistada vastaspoolt kellegi solvamises. Kas sõnaga või teoga, kas naisi või pagulasi ja nii edasi – asjakohane alla kriipsutada.

Siit ka küsimus: mille eest on võideldud ja jätkuvalt võideldakse? Kas selle eest, et ühel oleks võimalus süüdistada teist sallimatuses, seksismis või tont teab milles veel? Või võideldakse siiski tegeliku võrdõiguslikkuse eest?

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Ahistamisskandaali sattunud Taavi Rõivas taandub riigikogu juhatusest
Poliitilise silmakirjalikkuse laat
Politsei alustas Igor Mangi ahistamisskandaali asjus menetlust
Tagid:
poliitika, ahistamine, naised, Suurbritannia, õigused

Peamised teemad