07:57 23. Aprill 2019
Kuula otse
  • USD1.1250
  • RUB71.9719
Euroopa kõrgeimaks hooneks sai Peterburi Lahta Tsentr

Lääne meedia: mis on Putin Venemaast 2019. aastaks teinud

Sputnik / Алексей Филиппов
Välisuudised
lühendatud link
Vladimir Kornilov
14422

Nii Venemaa liberaalid, kui ka Lääne kremloloogid püüavad pidevalt ekspluateerida "pühade üheksakümnendate" teemat, idealiseerides seda perioodi ja lootes venelaste lühikesele mälule.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Näiteks enne viimaseid presidendivalimisi Venemaal nõretasid paljud artiklid Lääne ajakirjanduses lootusest, et nüüd tulevad valimiskastide juurde noored, kes ei mäleta enam kahekümne aasta tagust vaesust. Just sellepärast oli nendele "Venemaa spetsialistidele" tõeliseks šokiks, et vene noored käitusid nende ootustele täpselt vastupidiselt.

Briti ajakirjandus peab Putini uusaastatervitust "jultunuks" >>

Läänes sündis venelaste noorema põlvkonna meeleolu kirjeldamiseks isegi eraldi termin - "Putinager". Siis artiklid heast elust 1990-ndate aastate Venemaal võrreldes praeguse "kohutava" ajaga lakkasid mõneks ajaks, kuid pärast valimistulemustest tingitud šokist ülesaamist hakkasid analüütikud end taas selles veenma.

Näiteks rääkis endine Portugali poliitik Bruno Maçães, kes on nüüd ümber kvalifitseerunud Euraasia poliitika eksperdiks, kohutavast "vaesusest, meelehärmist ja kurvameelsusest", mis haarasid Venemaad, kuna "Putini ajal" on "elatustase" langenud ja on nüüd võrreldav Rumeenia ja Türgi omaga.

Seejuures argumenteeris portugallane oma väidet riikide SKT-ga elaniku kohta, tehes seejuures tema eriala esindajatele nii tavalise manipulatsiooni - ei võrrelnud mitte 1990-ndate aastate andmete, vaid 1989. aasta omadega. Vastasel korral olnuks ebameeldiv tunnistada, et pärast "pühade üheksakümnendate" hävingut on Venemaa majandus ja kodanike heaolu märgatavalt paranenud.

Üheks viimaste aastate Venemaaga seotud müütide levitamise liidriks Lääne ajakirjanduses on tõusnud The Guardiani ajakirjanik Carol Cadwollader, kes otsib Brexitis "Venemaa jälge". Tema saavutusi on sel aastas esile tõstetud mitmete ajakirjandusauhindadega.

"Putinitiinerid": see hirmus vene noorsugu >>

Enne aastavahetust otsustas Cadvollader käega lüüa telekanali RT avalikule üleskutsele tuhnida Briti valitsuse skandaalsetes dokumentides, seoses propagandaprojekti Integrity Initiative'i rahastamisega. Selle asemel otsustas Guardiani töötaja avaldada 1992. aastal Venemaa külastuse ajal temast tehtud foto "ajast, enne kui oligarhide ja poliitikute põlvkond teid paljaks röövis".

Veelgi enam, foto on tehtud halli jaamahoone, sünge rahvamassi ja piraat-taksojuhtide (90-ndatel elanud peaksid seda mõistet mäletama) taustal. Carol ja tema kaaslane ise paistavad aga õnnelikena – 90-ndate alguse Venemaa paistab neile üsnagi sobivat.

Euroopa kõrgeimaks hooneks sai Peterburi Lahta Tsentr
© Sputnik / Алексей Даничев

Paljud lugejad (eriti venelased) tuletasid ajakirjanikule meelde, kui õnnetu elu sel ajal oli. Teine Briti kolleeg aga toetas teda. The Times'i kolumnist Oliver Kamm meenutas, et käis 1992. aastal samuti Venemaal ega unusta kunagi "autokraatia langemisest puhkenud rahva entusiasmi".

Kõige huvitavam on see, et "pühasid üheksakümnendaid" kiidavad Läänes peamiselt need, kes ei ole kaua Venemaal käinud ja demoniseerivad pidevalt selle praegust elu oma kirjutistes. Neile aga, kes saavad venelaste elukvaliteeti ja –taset oma kogemustest võrrelda, avaneb hoopis teistsugune pilt.

Näiteks ilmusid Rootsi ajalehes NSD hiljuti Arhangelski filmifestivali Arctic Open žüriid juhtinud režissööri Gunilla Bresky reisimärkmed, kus ta võrdles oma muljeid esimese linna külastusega 1995. aastal. Ta meenutas vana räpast hotelli, kus nad elasid, räämas tramme, kauplust, kust sai osta ainult matrjoškasid ja puulusikaid. Nüüd aga pandi nad elama uude luksushotelli. Selle vastas oli suur kaubanduskeskus, mille kõrval Rootsi suurimadki kaubanduskeskused paistavad külapoodidena.

"Ma ei usu oma silmi. Kontrast on selleks liiga suur. Kuidas sai see linn nii palju muutuda!?" on Bresky vaimustuses, "Jah, sellest ajast, kui ma siin esimest korda käisin, on möödunud 23 aastat, selle aja jooksul võib paljugi muutuda, kuid et niivõrd!"

Bresky lõpetab artikli häbitundega Lääne ajakirjanike ja poliitikute pärast, kes oma artiklites ja aruteludes taandavad Venemaa ja venelased pidevalt ainult vaenlase kujundile, kes väidetavalt Rootsit ähvardab.

...Kuid Rootsi filmirežissöörile ajakirjandusauhinda muidugi ei anta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Moskva - Venemaa pealinn ja 2018. aasta jalgpalli MM-i korraldaja
"Kolp ja kondid": Ameerika kaotas külma sõja Venemaale
Venemaa ei olegi lagunenud, mida nüüd küll teha - "vari-CIA" prognoosid
Tagid:
poliitika, majandus, meedia, ajakirjandus, Lääs, Venemaa

Peamised teemad