22:55 18. Jaanuar 2019
Kuula otse
  • USD1.1402
  • RUB75.6267
Titanic. Fotoarhiiv

Meeletu "Titanic II"

© AP Photo /
Välisuudised
lühendatud link
8010

Üle 100 aasta tagasi uppunud laeva koopia rajamise idee köidab jätkuvalt avalikkuse meeli. Austraalia kivisöemagnaat Clive Palmer unistab "Titanic II" ehitamisest ja sajanditaguse reisivõimaluse taastamisest.

TALLINN, 13. jaanuar — Sputnik. Esialgu kavandati laeva vettelaskmine 2016. aastaks, kuid siis lükati seda korduvalt edasi. Prantsusmaa väljaanne jutustab projekti takistustest. Loodame, et teine katse õnnestub esimesest paremini, edastas portaal Inosmi viitega Prantsusmaa väljaandeje Slate.

Sel sügisel teatas Austraalia mäetööstuse magnaat Clive Palmer kavatsusest jätkata oma projekti ajaloo kurikuulsaima laeva "Titanic II" ehitamiseks ja reisi Southamptonist New Yorki (algne marsruut) pakkumiseks ning seejärel laev saatmiseks ümbermaailmareisile. "Praegu, kui kogu maailma vapustavad konfliktid, kehastaks "Titanic" Jack"i ja Rose'i, Romeot ja Juliat," ütles Palmer telefonis, kartmata paralleeli James Cameroni "Titanicu" peategelastega, kus Jack laevahukus upub ja Shakespeare'i tragöödiaga (Romeo jõi mürki, Juliet torkas enda surnuks).

Tunguusi meteoriidi plahvatuse tagajärjel murdus üle 2000 km² metsa
© Sputnik /

"Me oskame sõdida, kuid me peaksime maailma korraldama," ütleb ta, "just see ajendaski meid seda laeva ehitama."

Hüpoteetiline projekt

Palmer teatas hiljuti, et projekti Euroopa peakorter asutati võimalike Brexit'iga seotud komplikatsioonide vältimiseks Pariisi. Eelmisel nädalal nimetas ta ametisse projekti Euroopa direktori.

Clive Mensink ei ole sellele ametikohale ehk mitte kõige sobivama nimega mees (Mensink - men sink – "mehed upuvad" ingl. k.), tema ülesandeks on töötajad valida, tehingud sõlmida ja laevaehitust korraldada.

Kas "Titanic II" ka merereisini jõuab? Seda on esialgu raske öelda. Nagu juhtus Elon Muski vaakumrongiga "Hyperlup" või Bill Gatesi "aruka linna" projektiga Arizonas, neelas meedia innukalt uudiseid "Titanic II" kohta ja teatas, et see hakkab ookeani kündma juba 2022. aastal. Palmeri sõnul lisab selline infopalavik talle vaid kindlust projektiga edasi minna (vähemalt sisemises töökorralduses). Avalikkus tahab kõige järgi otsustades rohkem "Titanic II" näha kui ta ise. "Paljud minuvanused inimesed ostavad või ehitavad laevu," selgitab ta, "aga mina ehitan kõige suurema, sest mul on kõige muljetavaldavam eelarve."

Trump mitte ainult ei luba valijale palju, ta lubab üleauru palju.
© Sputnik / Джереми Хоган

Väike, kuid väga oluline detail: tegelikult pole Clive Palmer esialgu veel midagi ehitanud. Esmakordselt tutvustas ta seda projekti 2012. aastal ja plaanis laeva vette lasta 2016. aastal. Seejärel märkis ta intervjuus Austraalia ajakirjale, et see oli vastus Hiina laevaehitusettevõtete ettepanekule, kes soovisid reisilaevade turule siseneda.

"Ma ütlesin, aga ehitame "Titanicu"! Sellest tuleb suurepärane võimalus Hiina laevaehituse konkurentsivõime tõestamiseks. "

Lisaks on ta selle filmi suur fänn. 2012. aasta aprillis pakkus Palmer Soome disainibüroole Deltamarin OY ja Hiina riigile kuuluvale laevaehitusettevõtele Jinling allkirjastada ühiste kavatsuste protokoll ja "viia läbi esialgseid tehnilised uuringud."

2014. aastal lükkas ta projekti elluviimise tähtaja edasi 2018. aastasse ja 2015. aastal ütles Jinlingi austraallasele, et tema projektiga alustada ei saa. Selle tulemusena leping lõpetati.

Rahastuse küsimus

Kuidas asjad ka poleks, on Palmeril ikka veel olemas laeva projekt (samuti umbes 3000 Titanicu stiilis lauanõud). Millega ta siis kogu selle aja tegeles, kui maailm "Titanic II" ootas, selle unustas ja siis selle jälle meelde tuletas?

Brexiti järel haihtus kokku aktsiaturu kapitalisatsioonist ühe päevaga 2 triljonit USA dollarit.
© Sputnik / Алексей Куденко

Üheks Palmeri saavutuseks tuleb lugeda temanimelist poliitilist parteid (Palmer United Party) ja tema valimist Austraalia parlamenti (ta ilmus sinna 2016. aastal lõppenud mandaadi kehtivuse ajal üsna harva). Nüüd tahab ta poliitikasse tagasi pöörduda ja on esitanud oma kandidatuuri loosungiga "Teeme Austraalia suureks".

Teistes tegevusvaldkondades pole need aastad talle kerged olnud. Omandatud kuurordis püüdis ta (edutult) käivitada maailma suurimat animatsiooniliste dinosauruste parki, kuid loobus sellest (ta ise väidab, et kuurort on lihtsalt külastajatele suletud ja ta kasutab seda nagu Donald Trump oma Mar-a-Lagot).

Samal ajal läks tema firma Mineralogy kohtusse Hiina ettevõtte vastu, kes ei maksnud talle kaevandamisõiguste eest, ja teine, Queensland Nickel pankrotistus, jättes maha 200 miljoni dollari eest võlgu võlausaldajatele ja endistele töötajatele.

Clive Palmer jõudis Forbes'i nimekirjas 50 rikkaima australlase hulka ja kukkus siis sellest uuesti välja. Palmeri sõnul tema asjad edenevad. Tema Hiina partnerid (parlamendisaadikuna nimetasid ta neid "lurjusteks") kadusid koos mõnede "Titanicule" mõeldud rahasummadega, kuid hiljuti tema kasuks langetatud kohtuotsus lubas tal varastatud raha tagasi saada ja tekitas temas uuesti soovi neetud laeva ehitamine ette võtta.

On raske öelda, kas see soov viib ka konkreetsemate sammudeni võrreldes 2012. aastaga, kuid kõige järgi otsustades ei pühendanud siis keegi laeva ehitamisele kogu oma tööaega. Konsultantidel Steve Hallil ja Daniel Klistorneril ei olnud laevaehituses vähimatki kogemust, kuid nad andsid ühiselt välja kaheköitelise raamatu "Titanicust".

Rahvusvaheline turundusdirektor James McDonald asus pärast Clive Parkeri valimist parlamenti juhtima tema administratsiooni, kuid seda ametikohta tema LinkedIn'is avaldatud CV-s ei mainita.

John Eaton, kelle ülesandeks oli "Titanic II" üritusi korraldada, ütles, et ta kogus üle 500 miljoni dollari projekti käivitamise infokampaaniaks, millest üks osa toimus lennukikandja USS Intrepid pardal New Yorgis.

Samal ajal on ta kuurordi Palmer Coolum Resort peadirektor - see suur kompleks Sunshine'i rannikul on tänaseks hüljatud ja selle on vallutanud sääsed (muide, seal hoitakse Titanicu lauanõusid).

Palmeri ei kurvasta see sugugi. Mineralogy on tema ettevõte ning ta võib selle rahalisi vahendeid ja töötajaid ümber tõsta, nagu heaks arvab. Pärast Queensland Nickeli pankrotti lahkus tema ainus tuntud direktor Clive Mensink (vennapoeg) riigist ja peidab end Bulgaarias, sest Austraalias on tema nimele väljastatud vahistamismäärus tema mitteilmumise tõttu juhitud ettevõttekohtuistungile. ("See pole hullem kui parkimispilet," ütleb Palmer).

Täna aga vastutab Mensink, hoolimata sellest, et ta jooksus on, "Titanic II" inimressursside, tegevuse ja ehitamise eest. Nagu esimesel korral, võib Põhja-Atlandi kõige kuulsamas laevaõnnetuses osalenud laeva taastamise katse jääda raha taha. Kõrgtehnoloogilise kruiisilaeva ehitamine võib maksta rohkem kui miljard dollarit ja seda on palju rohkem kui Palmer võiks saada hagi võitmise korral Hiina kaevandusettevõttelt.

"Me ei ole projekti kommertsfaasiks veel valmis," tunnistab Palmer, "aga meile on tehtud massiliselt pakkumisi."

Miks ka mitte, kui arvestada sellele osaks saanud tähelepanu?

Tagid:
kalalaev, laev, Austraalia, Titanic

Peamised teemad