01:04 23. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
Suurbritannia loobus EL-ist lahkumisest, illustreeriv foto

Suurbritannia loobus EL-ist lahkumisest – jääda ka enam ei saa

© AFP 2019 / Daniel Leal-Olivas
Välisuudised
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (132)
81 0 0

Teisipäeva õhtul lükkas Suurbritannia parlamendi alamkoda veenva häälteenamusega (432 häält 202 vastu) tagasi Brexiti-leppe, mille Theresa May valitsus oli ette valmistanud.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Mitte mingisugused peaministri jõupingutused, mis viimasel ajal jätsid lausa meeleheitliku mulje, ei sundinud briti parlamendisaadikuid raevu halastuse vastu välja vahetama ega kõige Brüsseliga peetud rängimate läbirääkimiste käigus ette valmistatud plaani toetama.

Suurbritannia on kaose ja leppeta Brexiti lävel >>

See Suurbritannia parlamendi otsus matab kogu oma põhjuste selguse juures, mis selle esile kutsusid, Suurbritannia riigipoliitilise ja sotsiaalmajandusliku süsteemi ja kogu Brexitiga seotud olukorra sedavõrd sügavasse uttu (kui mitte öelda kaosesse), et sündmuste edasise arengu osas mis tahes oletusi ja seda enam ennustusi välja pakkuda osutub lihtsalt võimatuks. Saab vaid mainida põhilisi ja kõige valusamaid valupunkte, mis kuningriiki ees ootavad.

Tagasilükatud kokkuleppel oli kogu oma objektiivse ebasoodsuse ja Surbritanniale lausa alandava olemuse juures (mistõttu parlamendi mõlemad kojad keeldusidki seda toetamast) üks oluline väärtus. See dokument andis kätte üheselt mõistetava teekaardi niihästi Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks kui ka riigis hiilivalt idanevast sisepoliitilisest kriisist ülesaamiseks: sa teed seda, mida tegema pead, ning ülejäänud probleemid lahendatakse käigupealt või lükatakse edasi ja siis, kanäe, kaotavad nad oma aktuaalsuse.

Nüüd aga sadas Suurbritanniale ja tema valitsevale klassile kaela terve lasu probleeme, kus kõige teravamad, kuid siiski hetkelised teemad (nagu valitsuskriis) segunevad põhjapanevate riigikorralduslike küsimustega (näiteks ilmne oht riigi territoriaalsele terviklikkusele). Ja kõik need tuleb üheaegselt lahendada.

Täiemahuline valitsuskriis

Täna asub alamkoda hääletama Theresa May peaministri ametikohalt tagasiastumise küsimust. Tema lahkumine paistab vältimatu, kuid uue valitsuse moodustamine võib venima jääda.

Briti politseiülem: leppeta Brexit ohustaks ka julgeolekut >>

Pühjus on ilmselge: May täitis varjamatult enesetapjalikku missiooni ning eilse hääletamise tõttu on olukord muutunud veelgi halvemaks ja komplitseeritumaks. Kandidaadi otsimisega, kes on valmis asuma ametikohale, mis garanteerib õige peatse läbipõrumise, võib tekkida raskusi.

Hoop Suurbritannia majandusele

Mitte millalgi tulevikus, Brexiti tegelikul realiseerimisel, vaid otse siin ja praegu. Hääletamise eelõhtul hoiatasid majandusteadlased avameelselt, et leppest loobumine toob kaas naelsterlingi kukkumise. See aga avaldab, mõistagi, omakorda mõju kogu Ühendkoningriigi majandusele.

Separatismiteema teravnemine Šotimaal ja Põhja-Iirimaal

Nendes piirkondades valitsevad vaieldamatult euroopameelsed meeleolud. Enamgi veel, neil (eriti Ulsteril) on EL-iga erilised suhted. Eeskätt oli tagasilükatud leppes ette nähtud omaette tolli- ja piirirežiim Põhja-Iirimaa jaoks.

See kujuneski muuseas üheks suurimaks pahameeletekitajaks Suurbritannia võimuladviku silmis, kes nägi antud punktis Brüsseli sekkumist Suurbritannia siseasjadesse ja kuningriigi territoriaalse terviklikkuse õõnestamist. Ilma kokkuleppeta ja eeltingimusteta Brexiti korral satuvad need kaks piirkonda põhimõttelise valiku ette – kas Suurbritannia või Euroopa Liit, ning arvestades sealseid ühiskondlikke meeleolusid, ei pruugi nende otsus Londonit rõõmustada.

Kõige olulisem küsimus: mis nüüd edasi saab?

Euroopa Liisdust ilma Brüsseliga kooskõlastatud kokkuleppeta lahkumine tõotab kujuneda Suurbritanniale kui mitte lausa katastroofiks, siis millekski üsna sellelähedaseks. Brexiti üle peetud läbirääkimistel surus Euroopa Liit Londoni halastamatult nurka, sundides brittidele peale nende jaoks väga viletsa leppe.

Suurbritannia lahkumise korral ilma mingite kokkulepeteta on Brüssel täiesti suuteline seadma Suurbritannia majanduse krahhi äärele ning võib-olla isegi ta üle selle ääre tõukama. Võimalusi selleks Euroopal leidub, mistõttu May ongi nii tuliselt kokkulepet kaitsnud – ta teab täpselt, et alternatiiv sellele võib osutuda palju hullemaks.

Kahtlemata toob parlamendi eilne otsus taas päevakorda küsimuse, kas London ei ürita hoopis "farssi tagasi pöörata" ja EL-ist lahkumisest üldse loobuda, korraldades näiteks kordusreferendumi. Välistada sellist sündmuste arengut ei saa, kuid sel juhul on mure seesama, mis ka ilma eelkokkulepeteta lahkumise puhul: kui Suurbritannia "tagasi roomab", sunnib Brüssel teda mässukatse eest – ja kallilt – tasuma.

Arvestades aga, et kuningriigil on alati olnud EL-is eriline positsioon, ähvardab teda arvukatest privileegidest ja eelistest ilmajäämine, Euroopa Liidu lihtliikme staatus ja avalikult allutatus Brüsselile. Ja Berliinile.

Just sellega põhjendatakse Theresa May otsustavat loobumist kordusreferendumi ideest. Ta mõistab paremini kui kes iganes, et olukorra tagasipööramine ja Suurbritannia poolt EL-i liikmesuse säilitamine vaevalt küll riigile veel halvemaid tagajärgi toob, kui Euroopa Liidust lahkumine. Tulemuseks on paradoksaalne olukord.

Euroopa maksis Suurbritanniale mitme sajandi eest kätte >>

Theresa May (nagu ka Suurbritannia valitsus tervikuna) tekitab Venemaa ühiskonnas vägagi ebameeldivaid tundeid – ja täiesti põhjendatult. Venemaa demoniseerimine, tsirkus Skripalidega ja nii edasi. Aga sisuliselt on ta – traagiline tegelane. Talle on osaks saanud äärmiselt tänamatu missioon. Ja May täidab seda kohusetundlikult, olgugi et mitte eriti edukalt.

EL-iga sõlmitud lepe on vilets, väga vilets, aga see on kujunenud tingimustes Suurbritanniale tõepoolest kõige vähem halb. Kõik ülejäänud variandid ähvardavad kujuneda sõna otseses mõttes katastroofiks. May seiskoht on riigitegelase seisukoht, kes tajub a tunnistab tegelikkust, isegi kui see talle eriti ei meeldi, ja teeb seda, mida peab tegema.

Kokkuleppe eile tagasi lükanud briti parlamendisaadikud omakorda toimisid isiklikust vaatenurgast võttes mõistlikult. Nüüd võivad nad puhta südametunnistusega öelda oma valijatele, kellele see lepe samuti ei meeldi, et ei toetanud seda – ja seeläbi ei hukutanud nad oma poliitilist karjääri. Ent poliitikute ja riigimeestena on nad ilmutanud täielikku vastutamatust, nõudes endale teistsugust maakera, kuna tegelik neid ei rahulda, ja erineva halbusastmega valikuvõimaluste hulgast valiku tegemisest nad keelduvad.

Lähimad kuud – aga võib-olla koguni aastad – tõotavad tulla ses mõttes ülimalt põnevad, kui pidada silmas Suurbritanniat ja tema eliiti, kes tobedate ja vastutustundetute sammudega on tõuganud oma riigi kõige tõsisemasse kriisi, ille tagajärjed on täiesti hoomamatud. Arvestades Ühendkuningriigi rolli ajaloos ja tänapäevases poliitikas, ei saa London loota välismaailma kaastundele.

Aga üks õppetund tasub sellest kahtlemata kõigil ammutada. Suurbritanniaga toimuv näitab ilmekalt, milliseid tagajärgi võivad riigile kaasa tuua olukorrad, mil riigivalitsejad hakkavad riiklike otsuste langetamisel juhinduma oma isiklikest hetkehuvidest ja kuivõrd ohtlikuks võib osutuda poliitikute keeldumine neile ebameeldiva reaalsuse tunnistamisest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Brexit – protsess läks käima (132)

Samal teemal

IMF: Londonit võib pärast Brexitit oodata must stsenaarium
Briti kuninganna hoiatas hõimusolidaarsuse eest
Euroopa Kohus: London võib Brexiti ühepoolselt tühistada
Tagid:
majandus, poliitika, Brexit, Theresa May, Suurbritannia

Peamised teemad