20:52 11. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.3925
Kuidas Prantsusmaal kollavestide üle kohut mõistetakse, illustreeriv foto

Kuidas Prantsusmaal "kollavestide" üle kohut mõistetakse

© Sputnik / Julien Mattia
Välisuudised
lühendatud link
11620

Prantsusmaal 17. novembrist kestvate meeleavalduste tulemusena on sajad inimesed sattunud trellide taha, teised on pääsenud tingimisi karistustega, paranduslike töödega, kohustusega kanda jälgimisvõru ja erinevates linnades massiüritustel käimise keeluga.

TALLINN, 5. märts - Sputnik. Veebruari viimasel päeval mõistis Cannes'i linna kohus Prantsusmaal ühele "kolaste vestide" liikumisest osavõtjale meeleavalduste algusest peale rekordilise pikkusega vanglakaristuse – kolm aastat ja kolm kuud vägivalla kasutamise eest politseinike vastu. Pooleteistkümnest kuni poole aastani mõisteti vangi veel neli "vesti". RIA Novosti korrespondent otsis selgust Prantsusmaa avalikkuse suhtumises viimastesse repressioonidesse.

Prantsuse revolutsioon: kollased vestid olid taas tänavatel >>

Ühtekokku oli 12. veebruari andmete kohaselt ligi kolm kuud kestnud meeleavalduste vältel langetatud neist osavõtjatele 1800 süüdimõistvat kohtuotsust ning 1500 inimest alles ootasid kohut. 

Olukord nõuaks nagu inimõiguslaste viivitamatut sekkumist, kuid ainult vähesed eksperdid kõnelevad Prantsusmaal võimude repressioonidest, mis püüavad "kollaste vestide" liikumist kohtusüsteemi abil maha suruda.

Samas aga kaitsesid Prantsusmaa poliitikud ja meediakanalid viis aastat tagasi meeleavaldusi Kiievi Maidanil ja mõistsid hukka toonase Ukraina võimu, kes püüdis korda taastada ja mitte lubada pogromme, süütamisi, haldus- ja ühiskondlike hoonete hõivamist. Täna tervitab Prantsusma president Emmanuel Macron venezuelalaste vabaduse kaitsjate vaprust.

Suhtumine muutub, kui meeleavaldused toimuvad Prantsusmaa enda pinnal. "Kollaste vestide" manifestatsioone laiali ajades tegutseb politsei karmilt ja otsustavalt: käiku lähevad kumminuiad, paukgranaadid, veekahurid. Mingil hetkel asusid võimud häirekella lööma, sest pisargaasi varud hakkasid otsa lõppema ja neid oli tarvis kiiresti täiendada.

"See on kujuteldamatu, käib tõeline hävitustöö, massilised vahistamised, milliseid pole nähtud Alžiiri sõja aegasest saadik. Survestamine, vägivald prokuratuuri ja kohtute poolt – see on vapustav. Oma 46 tööaasta jooksul ei ole ma millegi seesugusega varem kokku puutunud," nendib advokaat Régis de Castelnau.

Tema sõnul on valitsus läinud meeleavalduste mahasurumise teed, mida kinnitab presidendi uusaastakõne, kus Macron pöördus üksnes oma poolehoidjate poole, nimetades meeleavaldajaid "pahuraks rahvamassiks".

De Castelnau rõhutab: sellel, mis "kollaste vestidega" kohtutes aset leiab, ei ole midagi ühist normaalse õigusemõistmisega. "On ohtlik, et kohtuorganid tegelevad korrahoidmisega, samas kui nad on kutsutud ja seatud õigust mõistma," ütles ta.

Õigusinstituudi (Institut pour la Justice) ametliku esindaja advokaat Guillaume Jeansoni info kohaselt võeti 2016. aastal märtsist juulini tööreformi vastaste massimeeleavalduste käigus vastutusele 750 inimest. Nüüd on neid kaks korda enam, kusjuures inimesi vahistatakse ilma mõjuvate põhjusteta.

The Economist: Macron püüab kriitikuid kinni maksta >>

"Prokuratuur esitab väga karme nõudmisi ja see viib mõttele, et ta on saanud (võimudelt – toim.) ettekirjutused. Karistusviisid on kõige mitmekesisemad. Mõned kohtuvõimu esindajad teevad asjaolusid arvestavaid mööndusi, püüavad toimida leebemalt. Nõnda siis tekib kohtupraktikas probleeme kohtumenetluse käigus, karistuse määramisel ilmneb teatud paindlikkust," nendib Jeanson.

"Kollaste vestide" huve esindav Roueni advokaat François Boulo juhib samuti tähelepanu sellele, et suur osa kohtuotsuseid, mis puudutavad peamiselt ilma kriminaalse minevikuta inimesi, on märgatavalt karmimad kui tavaliselt. Juristi sõnul on see kõik tagajärjeks võimude poliitikale, kus politsei repressiivsete sammude kõrval on käivitatud ka samavõrd repressiivne kohtumasin.

"Kõike seda on tehtud selleks, et võimalikult rohkem inimesi vahi alla võtta, toimikud kiiremini kohtusse anda ja langetada võimalikult karmid kohtuotsused," kinnitab Boulo.

Aktivist Michel Taube, kes on tuntud oma esinemistega rahvusvahelises rassismi- ja antisemitismivastases liigas (LICRA) ja UNESCO-s, kritiseerib tema hinnangul seadusevastast vahi all hoidmist.

"Tuletan meelde, et jutt käib süütuse presumptsiooniga isiku kinnipidamisest, kes pannakse mitmeks tunniks või mitmeks päevaks vangi. Vahel ei ole kinipeetul võimalust kellegagi, ka advokaadiga ühendust võtta. Seda praktikat on korduvalt kritiseeritud, eeskätt Euroopa Nõukogu poolt," märbib Taube.

Hiljuti ilmus prantsuse meedias Pariisi prokuratuuri esindaja juhend, mis soovitab prokuröridel "kollaste vestide" kaasuste menetlemisel "hoida kinnipeetuid vahi all kasvõi meeleavalduse lõpuni (meeleavalduse või ka sellele järgneval päeval) – isegi kui süüdistust ei esitata.

Karmust "kollaste vestide" suhtes seletavad eksperdid justiitsministeeriumi ettekirjutust täitva prokuratuuri sõltuvusega. Kohtunikud aga kehastuvad sel puhul täitevvõimuks.

"Tehnilises plaanis võib oletada, et kohtunik on sõltumatu, eksisteerib ju selline kokkulepe – vaimne, poliitiline ja sotsioloogiline – võimuesindajatega, et õigusemõistmine ei pea tingimata käskudele alluma, ent ta lähtub ise valitsuse soovidest ja selles peitub tõsine oht," kurdab advokaat Régis de Castelnau.

Samal teemal

Kollased vestid olid Prantsusmaal taas tänavatel
"Kollased vestid" Riias: koos mitte mingi hinna eest
Prantsusmaal algas "kollaste vestide" protesti üheksas laine
Jälle tänavarahutused: Prantsusmaa linnades toimus "kollaste vestide" meeleavaldus
Tagid:
kohus, majandus, poliitika, protest, "kollased vestid", Prantsusmaa

Peamised teemad