00:22 19. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1216
  • RUB70.6478
Ukrainal ei ole kunagi Krimmiga mingit seost olnud

Ukraina suursaadik leidis oma kodumaal "Euroopa lätted"

© Sputnik / Алексей Мальгавко
Välisuudised
lühendatud link
Ukraina presidendivalimised (73)
7420

Ukrainal ei ole kunagi Krimmiga mingit seost olnud.

TALLINN, 6. märts — Sputnik. Ukraina suursaadik Austrias Aleksandr Šerba teatas oma Facebooki-lehel, et Krimm on iidsetest aegadest peale olnud Ukraina osaks, riik ise aga "on seisnud Euroopa lätetel", vahendas RIA Novosti.

Šerba pahandas Euroopa Parlamendi saadikukandidaadi Johannes Voggenhuberi sõnade üle, kes intervjuus Austria televisioonile väitis, et Ukrainal ei ole kunagi Krimmiga mingit seost olnud.

"Ukraina on ainus poolsaarega seotud maismaaosa. Vürstinna Olga, kes tõi Kiievi Venemaale, Euroopa ühte suurimasse riiki ristiusu, ristiti omal ajal nimelt Krimmis (enamiku allikate kohaselt ristiti vürstinna Konstantinopolis – toim.)," kirjutas diplomaat.

Бывший федеральный канцлер Германии Герхард Шредер.
© Sputnik / Сергей Субботин

Krimm lükkas tagasi ENPA nõudmised seoses Kertši sündmustega>>

Suursaadiku arvates "kaugeltki mitte juhuslikult" nimetati see riik just Kiievi Venemaaks, samal ajal kui Moskva oli tema sõnul "lihtsalt soo".
"Ukraina (Kiievi Venemaa näol) on seisnud Euroopa lätetel," teatas Šerba.

Diplomaat avaldas ka pahameelt seoses juttudega "vene verega väetatud Krimmi mullast", mis tema hinnangul on "ainult osa tõest". "Enamik madruseid ja sõdureid, kes sõdisid aastail 1853 –1856 Krimmi sõjas, olid talupojad, kes Ukraina külades vägisi nekruteiks võeti – alates kuulsast "Sevastopoli kaitsmise" kangelasest Petro Koškast, kes oli pärit Vinnitsa oblastist," kinnitab suursaadik.

See ei ole diplomaadi puhul sugugi esimene seesugune väljaütlemine. Varem on Šerbat pahandanud "liiga ilus" Jalta kirjeldus Austria väljaande Die Presse artiklis.

Eeskätt kritiseeris diplomaat ajalehte loo eest turismiobjektide kohta, mainimata Ukraina seisukohta Krimmi suhtes. Lisaks sellele, teatas ta, et oleks väljaanne oleks pidanud näitama elu poolsaarel kui argipäevi "sünges politseiriigis" ja kirjutama krimlaste "igapäevastest vahistamistest".

Ameerika politoloog: kuidas Lääs hävitas suhted Venemaaga>>

Šerba hurjutas Die Presset ka selle eest, et artikkel oli kirjutatud "ilustavas tonaalsuses" ja sarnanes "läkitusele paralleelreaalsusest".

Krimmist sai Venemaa piirkond pärast seal 2014. aasta märtsis korraldatud rahvahääletust, kus valdav enamus Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli valijaskonnast pooldas Venemaa koosseisu astumist. Krimmi võimud korraldasid referendumi pärast 2014. aasta veebruaris Ukrainas toimunud riigipööret, edastas Sputnik Eesti.

Ukraina peab Krimmi endiselt oma, kuid ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Venemaa võimud on korduvalt kinnitanud, et Krimmi elanikud hääletasid demokraatlikul teel, täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga Venemaaga liitumise poolt. Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult suletud."

Teema:
Ukraina presidendivalimised (73)
Tagid:
Euroopa, Venemaa, Ukraina, Krimm

Peamised teemad