19:25 13. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1006
  • RUB70.8149
USA president Donald Trump tunnustas ametlikult Golani kõrgendike kuulumist Iisraelile

Ameerika Ühendriigid langetasid Golani suhtes "paariariigi" väärilise otsuse

© REUTERS / CARLOS BARRIA
Välisuudised
lühendatud link
104 0 0

USA poolt Iisraeli suveräänsuse tunnustamine Golani kõrgendike suhtes tähistab uut etappi maailma poliitilise süsteemi lammutamisel, aga see oluline otsus ei muutnud midagi.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Probleem pole üldse selles, et Washington oleks praegust olukorda rikkunud ja loobunud oma pikaajalisest positsioonist, mis langes kokku rahvusvahelise üldsuse arvamusega. Asi on vastupidises, et see tõepoolest oluline Ühendriikide otsus ei muutnud midagi.

Zahharova: Pompeost ning Golani ja Krimmi tunnustamisest >>

Sellele järgnesid arvukad avaldused, sealhulgas Ameerika Ühendriikide lähimate liitlaste liidri toetamisest keelduvad märkused. Kanada seisukoht oli kõige ilmekam - Ottawa rõhutas, et jääb "Iisraeli ustavaks sõbraks", kuid ei tunnusta tema alalist kontrolli Golani üle.

Selle sajandi esimese aastakümne lõpuks, harjus maailm peaaegu kaks aastakümmet kestnud unipolaarsuse jooksul elama põhimõttel "olgu nii, nagu Ühendriigid otsustavad".

Just siis heitis Venemaa esmakordselt süsteemile avatud väljakutse, tunnustades kaheksepäevase sõja tulemusena Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. On omal moel naljakaski, et enamiku riikide reaktsioon sarnanes tookord reaktsiooniga USA praegusele Golani tunnustamise otsusele.

Mõne aasta pärast raputas maailma Krimmi tagasitulek Venemaa koosseisu. Tänaseks ei ole poolsaare kuulumist Venemaale ametlikult tunnustanud üle kümne riigi, nende hulgas on Süüria ja Venezuela.

Küünilisuse tipp: USA provotseerib sõda Golani pärast >>

Kujunes tõeliselt anekdootlik olukord, kus Ühendriigid leidsid end samas leeris nende loetletud paariariikidega. Tõsi, erinevus on selles, et need paariariigid ilmutavad hoopis suuremat tõhusust ja edu oma eesmärkide saavutamisel kui maailma hegemoon.

Ameeriklaste kunagised naljad "lahkuma pidava" Assadi kohta on aastatega juba sammaldunud ja ära tüüdanud. Nüüd on järjekord Juan Guaido käes, keda riigid tunnustavad Venezuela "ajutise presidendina", kuid kes on juba kolmandat kuud jäänud mõttetuks, mitte millekski võimeliseks marionetiks.

Võib vaid arvata, milliseid sõnu kasutavad Washingtoni esindajad teiste lääneriikide pealinnades Venezuela opositsiooni naeruväärse tunnustamisele kallutamise avantüüris.

Mida aeg sedasi, seda ilmsemaks saab, et ülemaailmse superriigi suutmatus oma eesmärke saavutada ei ole harv erand reeglist (nagu see veel alles hiljuti oli), vaid üha enam reegel. Viimased viis aastat kestnud avaliku vastasseisu jooksul ei ole Ameerika Ühendriigid kangekaelse Venemaaga midagi teha suutnud.

Nad ei saavutanud soovitud tulemust hukkumise äärele viidud, kuid Venemaa abiga ellu jäänud ja võitnud Süürias. Ameeriklased on üha enam ummikus oma tagahoovis, saavutamata edu kokku variseva majandusega, kuid mitte alla andvas Venezuelas.

Pole siis ime, et Ameerika Ühendriikidel on üha rohkem probleeme vasallidest liitlastega. Mingid ähvardused ega keerulised intriigid ei ole saanud ületamatuks takistuseks Nord Stream 2 gaasijuhtme projekti elluviimisel. Mingid ameeriklaste aastatepikkused keelitused ega nõudmised ei ole NATO rikkamaid Euroopa liikmeid veennud suurendama oma kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu >>

Maailm on üha enam harjunud ignoreerima Washingtoni arvamust ja survet, juhindudes oma tegevuses mis tahes kaalutlustest, kuid mitte Kapitooliumi künkalt tulevatest korraldustest. Selle taustal omandab Golani tunnustamine Iisraeli osana täiesti teistsuguse kõla – pole vähimatki märki otsuse põhjapanevusest ega maailmakorralduse aluste raputamisest.

Kaubandussõja ohvrid: USA farmerite võlad püstitasid 30 aasta järel uue rekordi, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Kakskümmend ja isegi viisteist aastat tagasi võis see Washingtoni otsus tõepoolest kaasa tuua enamiku maailma riikide, sealhulgas ÜRO seisukoha muutumisese selles küsimuses. Nüüd pole see midagi enamat, kui rikkumise tunnustamine ühe riigi poolt - midagi, mida teised riigid võivad ohutult ignoreerida, otsus, mis ei too kaasa mingeid tõsiseid tagajärgi.

Ainus toimunu sisulist arutamist vääriv aspekt on see, kas ameeriklaste otsusel Golani kohta on mõju Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja tema partei tulemustele Iisraelis kahe nädala pärast toimuvatel parlamendivalimistel. Tundub, et selleks seda kõike tegelikult tehtigi.

No ja Moskva võib Washingtoni lohutamiseks sellise tõsise sammu olematute tulemuste pärast kutsuda Donald Trumpi ühiskoosviibimisele Nicolas Maduro ja Bashar Asadiga, et arutada, kui suur on häbi, kui maailm ei soovi sinu otsustega territoriaalsetes geopoliitilistes küsimustes ühineda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

USA meedia: Ukrainal tuleb Krimmi sild õhku lasta
Venemaa suursaatkond USA-s vastas Riigidepartemangu "Krimmi deklaratsioonile"
Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi
USA alustas rünnakuid Süüria vastu
Süüria: USA varustab Ukraina kaudu terroriste relvadega
Tagid:
suveräänsus, poliitika, Golan, USA

Peamised teemad