10:25 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406
Edvard Snowden

Snowden: Assange'i vahistamine on pressivabaduse mustim päev

© REUTERS / Glenn Greenwald/Laura Poitras
Välisuudised
lühendatud link
Julian Assange vahistamine (11)
72 0 0

USA saladokumente lekitanud endine luuretöötaja Edward Snowden ütles, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vahistamine Londonis on pressivabaduse mustim päev.

TALLINN, 12. aprill — Sputnik. Londoni piirkonna politsei teatas, et Assange on kautsjonireeglite rikkumise eest vahi all ning ilmub Westminsteri kohtu ette niipea kui võimalik.

​Snowden ise lekitas 2013. aastal ajakirjandusse tuhandeid USA valit

suse jälitustegevust puudutavaid saladokumente ja põgenes seejärel Venemaale, kus sai varjupaiga ja elamisloa, vahendas portaal Pealinn BNSi.

Simonjan: Assange oleks pidanud varjupaigaks valima Venemaa, mitte Ecuadori saatkonna>>

"Pildid sellest, kuidas Ecuadori suursaadik kutsub ÜK salapolitsei saatkonda, et auhinnatud ajakirjanduse kirjastaja - meeldigu see või mitte - hoonest välja tirida, jõuavad ajalooraamatutesse," ütles USA Riikliku Julgeolekuameti (NSA) endine töötaja Twitteris.

"Assange'i kriitikud võivad rõõmustada," lisas ta, "kuid pressivabadusele on see must päev."

Snowden mõistis hukka Ecuadori otsuse Assange'i asüül tühistada.

Briti võimud võtsid Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud, vahendas Sputnik Eesti.

​Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse.

Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

Julian Paul Assange on Austraalia internetiaktivist ja ajakirjanik, WikiLeaksi peatoimetaja.
Pärast seda, kui WikiLeaks 2010. aasta 28. novembril alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad>>

USA valitud president Donald Trump ja tema abikaasa Melania Trump
© REUTERS / Brendan McDermid

7. detsembril vahistati Assange Suurbritannias seoses väidetavate seksuaalkuritegudega Rootsis. Assange eitas süüdistusi ja väidas, et nende taust on poliitiline.

Aastal 2017 lõpetas Rootsi prokuratuur vägistamises süüdistatud Assange'i vastu seitsme aasta eest käivitatud uurimise. Lisaks tühistas prokuratuur Assange'ile kehtestatud üleeuroopalise vahistamiskäsu, vahendas Sputnik Eesti.

Assange viibis 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas. WikiLeaks'i asutaja kardab väljaandmist USA-le ja seal WikiLeaks'is salajaste dokumentide avaldamise eest kohtu alla andmist.

Assange´i vastused küsimustele Venemaast panid New York Timesi ajakirjaniku kokutama>>

Ameerika Ühendriikidele väljaandmise korral ähvardab austraallast pikaajaline vanglakaristus ja potentsiaalselt ka surmanuhtlus, mis on ette nähtud spionaaži käsitleva seadusega Riigidepartemangu dokumentide mittesanktsioneeritud avaldamise eest.

WikiLeaks'i projekt käivitati 2006. aastal ja mitme järgneva aasta jooksul avaldati selle kodulehel salajasi dokumente. Kõige suuremat rahvusvahelist tähelepanu pälvisid USA diplomaatilise teenistuse kirjad.

Pärast seda, kui WikiLeaks alustas USA salajaste diplomaatiliste dokumentide avaldamist, avaldasid mõned USA poliitikud arvamust, et Assange tuleks tappa.

19. juunil 2012 läks Julian Assange Londonis Ecuadori saatkonda, et taotleda poliitilist asüüli. 16. augustil kinnitas Ecuadori välisministeerium, et annab Assange'ile asüüli.

Teema:
Julian Assange vahistamine (11)
Tagid:
WikiLeaks, London, Edward Snowden, Julian Assange

Peamised teemad