01:26 23. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1215
  • RUB70.6525
Последствия пожара в Соборе Парижской Богоматери

Mis on Pariisi Jumalaema kiriku tulekahjus hävinud ja mis alles jäänud

© REUTERS / PHILIPPE WOJAZER
Välisuudised
lühendatud link
Notre-Dame'i põleng (5)
9411

Võrguavarustes on avaldatud esimesed ülesvõtted põlemaläinud Pariisi Jumalaema kiriku interjöörist. Tohutu tulekahju puhkes esmaspäeva, 15. aprillil õhtul ja leegid suudeti kustutada alles järgmise päeva hommikuks.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Pariisi tuletõrjeteenistuse teadete kohaselt on kiviseinad terveks jäänud. Päästetud on ka katedraalis olnud põhilised reliikviad. Sellest, mis on hävinud ja mis õnnestus alles jätta, on juttu RIA Novosti artiklis.

Pilti leekide haardesse mattunud Pariisi Jumalaema kirikust ja linna kohal kõrguvast suitsusambast kandsid esmaspäeva õhtul üle kõik telekanalid ja infoagentuurid.

Vapustatud inimesed nutsid ja palvetasid Pariisi tänavail. Koos nendega elati tragöödiale kaasakogu maailmas.

"Vaatad ega usu, et 2019. aastal, kõrgtehnoloogia sajandil põleb otse silme all maha üks inimvaimu suurimaid loomesaavutusi," tunnistas RIA Novostile Tretjakovi galerii peadirektor Zelfira Tregulova.

Esmaspäeva õhtul adusid inimesed, kuivõrd jõuetud on nad stiihia ees.

Öösel pildistas Prantsusmaa politsei kirikut drooni abil. Hoone meenutas karbikest, mida täidab ohjeldamatu tulelõõm. Kuna suurem osa katust oli ära põlenud, oli kogu sisemus nagu peopesal.

Videokaadrid tulekahjust legendaarses Notre-Dame'is >>

Hommiku hakul, kui põleng oli kustutatud, ilmusid katedraalist esimesed kaadrid. Sai selgeks, et vähemasti välisseinad ei ole kokku varisenud.

Linna tuletõrjeteenistus teatas, et kandvad konstruktsioonid ja kõige tähtsamad kunstiteosed on terveks jäänud.

​Notre Dame'i altar ja krutsifiks on säilinud — seda teatab ajaleht Monde osundusega Pariisi linnapea Anne Hidalgo öeldule. "See kõik ei olegi nii kohutav, nagu ma kartsin," kinnitas linnapea julgustavalt.

Enamik reliikviaid oli hoiul vastavas käärkambris, kus oht leekide levikuks oli minimaalne, kinnitas ajakirjanikele kiriku pressisekretär Andre Fino. Juba on teada, et tähtsaim kristlik pühitsetud ese – Jeesus Kristusele enne ristilöömist pähe pandud okaskroon – asus eraldi seifis ja see päästiski reliikvia.

Käärkambris olid ka pildid. Kõik päästetud kunstiteosed viidi Pariisi linnavalitsusse. Lähipäeval toimetatakse nad Louvre'isse.

Pariisi Jumalaema kiriku esindaja Andre Finu teatas, et kahjude ulatusest on seni veel vara rääkida. Aga selge see, et need on tohutud.

Kirikut, mille ehitamine kestis 182 aastat, on võrdväärselt Milano, Kölni ja Reimsi katedraaliga peetud üheks gooti stiili parimaks näiteks. Notre Dame'i ajaloos on olnud mitmesuguseid perioode – Suure Prantsuse revolutsiooni ajal tembeldati see "pimedusejüngrite kantsiks" ja kirik jäi hooletusse.

Kuid restaureerimine 19. sajandi keskpaigas tõi talle kunagise hiilguse tagasi. Sellest ajast peale on Notre Dame jäänud üheks Pariisi tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kesklinna ja Cité saare südamena meelitas aastas kohale üle 13 miljoni turisti.

Tragöödia kõige dramaatilisemateks kaadriteks on kiriku 96 meetri kõrguse teravatipulise nelitistorni kokkuvarisemine. See oli rajatud 19. sajandil renoveerimistööde käigus varem lagunenud torni asemele. Nii katuse kui torni karkass oli puidust ja kaetud tinaplaatidega. Tornikiivri jalamil seisis neli skulptuurigruppi – apostlite ja iga evangelisti sümboliseeriva looma pronkskujud.

Püha Markuse kõrval seisab lõvi, Luukase kõrval tiivuline härg, Johannese juures kotkas ja püha Matteuse juures ingel. Koos torniga hävis ka kell.

Varem teatati, et mõne päeva eest võeti need kujud esmakordselt pooleteise sajandi jooksul kiriku küljest lahti ja saadeti restaureerimisele.

Katedraali katust kaunistasid samuti kuulsad deemonid, kimäärid ja grotesksed koletiste kujud. Needki tekkisid ülemöödunud sajandil, kuid kujunesid üsna peagi Notre Dame´i sümboleiks, täites küll täiesti utilitaarset otstarvet veesülititena katuselt liigse vee eemaldamiseks. Nende kujude seisundi kohta seni teavet ei ole.

Tules said kannatada ka 10. sajandil taastatud ringikujulised vitraažid. Ainult kolm 110 aknast olid vitraažidega rosettaknad, millest üks paikneb peasissekäigu kohal. Kõiki neid loetakse mõõtmete poolest teisi säilinud gootikavitraaže kaugelt ületavaiks.

Üheks katedraali peamiseks vaatamisväärsuseks oli ainulaadne orel, mis pandi paika juba 15. sajandil. Seda oli korduvalt restaureeritud. Viimased ulatuslikud tööd tehti 1992. aastal. Registrite arvu poolest oli see Prantsusmaa suurim orel – 110 registriga.

See orel koosnes 7400 vilest, millest osa polnud 19. sajandist saadik välja vahetatud. Siin esinesid parimad orelimängijad, see oli väga auväärne paik.

Kusjuures pole võimatu, et see unikaalne muusikariist sai üsna vähe kannatada: tulekahju möllas altari piirkonnas, sealsamas varises ka nelitistorn, orel aga asub katedraali teises osas.

Vene ekspertide hinnangul saab katedraali jooniste järgi taastada – rajatis oli pidevalt asjatundjate järelevalve all ja teda on põhjalikult uuritud.

Juba on teada, et Venemaa on valmis saatma Prantsusmaale oma parimaid restauraatoreid.

Öötundidel kuulutasid juba Prantsusmaa ametivõimud välja korjanduse kiriku taastamiseks. Prantsuse miljardärid, firmad ja avalik sektor on Pariisi Jumalaema kiriku taastamisele lubanud juba pea 700 miljonit eurot.

Notre-Dame'i põleng>>

Hoone taastamisel lubas UNESCO Prantsusmaad aidata.

Teema:
Notre-Dame'i põleng (5)
Tagid:
põleng, Pariis, Jumalaema kirik, Notre-Dame

Peamised teemad