08:32 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469

Kaks nädalat pankrotini: Ukrainal pole maikuus võlausaldajatele midagi maksta

© Sputnik / Stringer
Välisuudised
lühendatud link
Ukraina presidendivalimised (75)
104 0 0

Kuidas Ukraina presidendivalimised ka ei lõpeks, tuleb vastvalitud riigipeal nädala pärast riik ilmselt maksevõimetuks kuulutada.

TALLINN, 20. aprill — Sputnik. Selle kuu lõpuks peab Kiiev tagasi maksma 1,4 miljardit dollarit välislaene, riigi välisvaluutareservid on aga poole väiksemad. Mis juhtub riigiga, kui ta oma võlgu ei tasu, uuris RIA Novosti.

Võlg on võõra oma

Ukraina rahandusministeeriumi andmetel peab riik sel aastal tagasi maksma 9,4 miljardit dollarit riigilaenu ja enamik sellest - viis miljardit - on välisvõlg. Maksete kõrgaeg langeb mai ja septembrikuusse – siis tuleb välismaistele võlausaldajatele üle kanda 1,4 miljardit dollarit. Arvestades, et valitsuse välisvaluutakontodel oli aprilli alguses vaid 800 miljonit dollarit, ei pruugi asi septembrimakseteni jõudagi.

© Sputnik / Стрингер

Maikuu võlakriis on omamoodi majanduslik iroonia. Ligi poolteisest miljardist dollarist, mille Ukraina peab tagasi maksma, on miljard maksed eurovõlakirjade eest, mis on välja lastud 2014. aastal USA garantiide alusel. Nüüd, viis aastat hiljem, hukutab Ukraina riigipöörde ühe peamise toetaja tagatisel võetud laen riigi majanduse täielikult.

"Kohutav kättemaks" ehk Ukraina presidendivalimiste teine voor>>

Rahvusvahelised eksperdid näevad Ukraina maksevõimega ilmselgeid probleeme. Märtsi keskel kinnitas Fitchi agentuur Ukraina pikaajaliseks reitinguks "B", mis tähendab "rämpsu".

See tähendab märkimisväärset krediidiriski ja seda, et laenude tagasimaksmise võime sõltub suuresti välistingimustest. Kuu aega hiljem andis Ukrainale samasuguse hinnangu S&P Global Ratings. Tegelikult tähendab see, et ainus võimalus Kiievi pinnalejäämiseks on jätkata uute laenude võtmist, et teenindada vanu.

Ära sülita vanasse kaevu

Ukraina võime saada uusi laene on väga küsitav. Kuna 1. märtsil tühistas Konstitutsioonikohus kriminaalkoodeksi artikli 368-2, mis käsitles vastutust ebaseadusliku rikastumise eest, blokeeris Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 500 miljoni euro suuruse abi Euroopa Liidult. Korruptsioonivastase võitluse intensiivistamine oli ja jääb ka edaspidi üheks peamiseks koostöö tingimuseks IMFiga.

Võlausaldaja petmisega enne presidendivalimisi näib Ukraina olevat lõpetanud fondiga partnerluse.

"Kui järgmise kuu jooksul (või veidi hiljem) lahendust ei leita, võib IMFi järgmise auditi ja järgmise abi osa andmise edasi lükata, sest kriminaalvastutus ebaseadusliku rikastamise eest on fondi eelmise abiprogrammi tingimuseks," märkis S&P.

Sellegipoolest ei näe praegune riigi president Petro Porošenko probleeme ja teavitab ajakirjanikke edusammudest korruptsioonivastases võitluses.

"Viimase viie aasta jooksul on Ukraina Transparency International korruptsioonitajumise reitingus tõusnud 145-lt kohalt 120-le - seda ei ole palju, kuid esmakordselt õnnestus teha edusamme, mis näitab, et meil on veel palju tööd teha," ütles Porošenko väljaandele Ukrainskaja Pravda.

Valuutakatastroof

Ukraina riigivõlg koosneb mitte ainult välis-, vaid ka siselaenudest. Rahandusministeerium väljastab riigi siselaenuvõlakirju nii grivnades kui välisvaluutas. Seaduse järgi saab dollarites või eurodes nomineeritud võlakirju osta ainult grivnade eest, kuid nende järgi intresse maksma ja laenu lõppemisel need kustutama on rahandusministeerium kohustatud valuutas.

Politoloog: Porošenko sõnad tagandamisseaduse kohta on "pettekas">>

Sel aastal peab valitsus siselaenude kustutamiseks kulutama 4,6 miljardit dollarit. Seda raha rahandusministeeriumil aga ei ole ja vabalt turult valuuta ostmine on aastatega muutunud järjest raskemaks - viie aastaga on grivna väärtus langenud ligi 250 protsenti (aprillis 2014 maksis dollar umbes 11,3, nüüd - 27,5 grivnat).

Rahvusvahelise Valuutafondiga tülli minemine vähendas järsult Ukraina võimalusi välisvaluuta täiendavaks laenamiseks. Kuigi vastavalt praegusele ooterežiimile, kui fondi nõuded oleksid täidetud, võiks Kiiev saada 2,5 miljardit dollarit.

Ukraina majandusteadlane Viktor Skarševski on veendunud, et maksejõuetuse vältimiseks võtab valitsus tarvitusele äärmuslikud meetmed - ta hakkab otsima laenuvõimalusi vabaturult.

"Lähima nädala-paari paari jooksul läheb valitsus rahandusministeeriumi isikus välismaa kapitaliturule ja laenab eurovõlakirjadena umbes 1 kuni 2 miljardit dollarit kõrgete intressidega - kümme protsenti aastas või veelgi rohkem," kirjutab Skarševski Facebookis.

Tasub märkida, et selline kõrge kasumlikkus võib vastupidist mõju avaldada ja hirmutada riigivõlakirjade potentsiaalsed ostjad eemale, sest Kiiev pole tegelikult võimeline sellistel tingimustel võlakirju teenindama. Ukraina "võlapüramiid" võib nii lõpuks kokku variseda ja võlausaldajad tühjade kätega jätta.

Ukraina presidendivalimised>>

Teema:
Ukraina presidendivalimised (75)
Tagid:
presidendivalimised, Petro Porošenko, Rahvusvaheline Valuutafond, Ukraina

Peamised teemad