11:34 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis parlamendisaadik Ingrida Šimonytė

Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis Ingrida Šimonytė

© Sputnik /
Välisuudised
lühendatud link
57 0 0

Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis parlamendisaadik Ingrida Šimonytė 31,13 protsendiga, napilt teiseks jäi majandusteadlane Gitanas Nauseda 30,95 protsendiga.

TALLINN, 13. mai — Sputnik. Kolmandale 22,3 protsendiga jäi peaminister Saulius Skvernelis, teatas keskvalimiskomisjon, kui tulemused olid edastanud kõik 1972 valimisjaoskonda, vahendas ERR.

Leedu valib presidenti >>

Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu ridades presidendiks kandideerinud peaminister Skvernelis tõdes pühapäeva hilisõhtul, et pääsemine teise vooru ei tundu enam tõenäoline. Skvernelis kinnitas ühtlasi, et jääb lubaduse juurde juulis ametist lahkuda, kui ei pääse teise vooru.

Kui ükski kandidaat ei saa rohkem kui poolt häältest, siis toimub valimiste teine voor 26. mail.

Leedu valis pühapäeval presidendi. Konservatiivide toetatud kandidaat on endine rahandusminister Ingrida Šimonytė, kes pole erakonna liige. Šimonytėt nimetatakse rahva seas ka hipsterite kandidaadiks, teda toetavad peamiselt noored ja haritumad inimesed.

Leedus ajab välispoliitikat eelkõige president, mistõttu on olulised kandidaadi välispoliitilised vaated. President nimetab ametisse ka kohtunikke ja valib nii välis- kui ka kaitseministri kandidaadi.

Seega on pühapäevased valimised Leedu tulevikule väga olulised, kuid lõplik valik tuleb teha kahe nädala pärast, kui toimub presidendivalimiste teine ja viimane voor.

Samal teemal

Leedu saadikud palusid kontrollida vedelgaasi oste Venemaalt
Kolm pead on ikka kolm pead: kuidas Leedu, Poola ja Ukraina "sõjasaladuse" avastasid
Leedu unenägu Venemaast – teha Kaliningradist Karaliaučiaus
Leedu president ei jõudnud Läti pidustustele
Tagid:
valimised, poliitika, president, Leedu

Peamised teemad

  •  Eesti peaminister Ratas ja NATO peasekretär Stoltenberg näitavad endeid Tapa sõväebaasis

    Põhja-Atlandi alliansis on loodud eraldi vastuluureallüksus, mille eesmärk on edendada liikmesriikide vahelist teabevahetust ja võitlus blokiväliste riikide luureteenistustega.

    19
  • Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud

    Venemaa seniitraketikompleksi S-400 jõudmine Türgisse sõjaväelise riigipöördekatse kolmanda aastapäeva eel – võimuhaaramiskatse toimus 16. juulil 2016 – ei ole mitte sümboolne kokkusattumus, vaid Ankara otsene ja karm vastus Washingtoni survele ja välise juhtimise katsetele, selgitab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

    37
  • Kreenholmi tehaste hooned Narvas

    Baltnews meenutab kahe kunagise Eesti suurettevõtte – Tallinna Masinaehitustehase ja Kreenholmi Manufaktuuri saatust.

    58