13:37 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Panused tõusevad: milline saatus Julian Assange'i ees ootab

"Panused tõusevad": milline saatus Julian Assange'i ees ootab

© AP Photo / Dominic Lipinski
Välisuudised
lühendatud link
Julian Assange vahistamine (11)
37 0 0

Suurbritannia siseminister Sajid Javid teatas, et ta allkirjastas USA nõude Wikileaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmiseks. Mida see tähendab, selgitas politoloog.

TALLINN, 15. juuni — Sputnik. Suurbritannia siseminister Sajid Javid allkirjastas USA nõude Wikileaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmiseks, millest ta teatas ühes neljapäeval antud intervjuus. Kohtuprotsess väljaandmise üle algab 2020. aasta 25. veebruaril ning see peaks kestma viis päeva.

"Selle otsuse langetab lõpuks kohus, kui ministril on ka väga tähtis roll ja ma tahaksin, et õiglus võidule pääseks. Meil on legitiimne väljaandmisnõue, ma kirjutasin sellele alla, aga viimane sõna jääb nüüd kohtule," märkis Suurbritannia siseminister.

Vene politoloog Aleksandr Konkov kommenteeris seda avaldust raadios Sputnik.

"Kui olukord hakkab arenema tänase (Suurbritannia siseministri – toim.) otsusega käivitatud stsenaariumi järgi, siis võib see muidugi tuua Assange'i kiirema väljaandmise USA-le, kes tema vahistamishetkest peale talle hammast ihub. Teisest küljest aga tõusevad selles mängus panused, kuna kaasatud on (kummaltki poolt – toim.) küllalt palju jõude ja ma ei välistaks erinevaid lahendusivõimalusi," ütles Aleksandr Konkov.

Tema hinnangul lootust USA-le väljaandmisest keeldumiseks Assange'il veel on.

Assange sai kuulsaks oma artiklite tõttu, mis paljastasid USA tegevust sõjaliste operatsioonide ajal Afganistanis ja Iraagis, eelkõige tsiviilisikute tapmist. Lisaks avaldas ta materjalid Kuubas asuva Ameerika Guantanamo vangla kinnipidamistingimuste kohta.

Rootsi kohus keeldus Assange vahistamisest >>

2010. aastal süüdistati Assange Rootsis seksuaalses ahistamises ja vägistamises. Ta varjas end 2012. aasta juunist saadik Londonis Ecuadori saatkonnas.

2019. aasta 11. aprilli hommikul võeti ta Rootsi ja USA orderite alusel vahi alla. Londoni kohus tunnistas ta süüdi kautsjoni vastu vabastamise reeglite rikkumises ja mõistis 11 kuuks vangi.

Wikileaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson ütles 11. juunil RIA Novostile, et peab Assange'i "Rootsi kaasust" olematuks, kuna Rootsi kohus keeldus prokuratuurile vahistamisorderit välja andmast.

USA võimud teatasid mai lõpul, et Assange'ile on esitatud uued süüdistused 17 seaduserikkumise episoodis seoses spioneerimise ja salastatud info avaldamisega. Varem süüdistati teda ühe seadusesätte kohaselt vandenõus eesmärgiga arvutitesse sisse murda. USA-le väljaandmise korral ähvardab Assange'i aastatepikkune vanglakaristus.

Teema:
Julian Assange vahistamine (11)

Samal teemal

Julian Assange vahistamine
Tagid:
poliitika, kohus, USA, Suurbritannia, Julian Assange

Peamised teemad