12:07 24. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB70.5611
Läti kultuuriministri ametikohale kandideeriv Nauris Puntulis

Tulevane Läti kultuuriminister tegi ettepaneku unustada vene keel

© Фото: © Nauris Puntulis / facebook
Välisuudised
lühendatud link
104 0 0

Läti rahvuslased loodavad seada oma asjaajamise Lätis nii, et pea pool seal elavatest inimestest loobuksid oma emakeelest.

TALLINN, 6. juuli — Sputnik. Läti kultuuriministri ametikohale kandideeriv Nauris Puntulis usub, et riik vajab "kaasaegset" natsionalismi, kus on koht vaid lätlastele ja läti keelele. Sellest teatas Sputnik Latvija, viidates intervjuule tuntud kohalikule meediakanalile.

Fraktsiooni "Rahvusblokk" juht Riia linnavolikogus Puntulis näeb Läti identiteedi säilitamist kultuuriministeeriumi peamise eesmärgina ja kohustusena.

Ta rõhutas, et kõige parema meelega arendaks ta "kaasaegset" natsionalismi, kuigi seda on keerukas ja raske teha "globalismi ja hübriidsõdade maailmas". Tulevane minister usub, et vene keelt kõnelevaid ja vene keelt ei ole enam vaja riigi asjaajamistes meenutadagi.

"Ma ei ole nõus sellega, et me peame venekeelset meediavälja toetama. Kui inimene on huvitatud poliitilistest protsessidest riigis, selles kaasarääkimisest, las nad teevad kõike seda riigikeeles," ütles Puntulis.

Samal ajal tegi ministrikandidaat venelaste kohta kriitilisi või täpsemalt, alandavaid märkusi nagu:

"Enamik neist on liiga laisad, et kuulata Tšaikovskit ja lugeda Puškinit. Selle asemel vajavad nad midagi muud, ja see "muu" on nende võit fašismi üle. "

Lätis elab vähem kui kaks miljonit inimest. Riigikeel Läti Vabariigis on läti keel. Ligikaudu 40% Läti Vabariigi elanikest on aga vene emakeelega. Sellest 40%-st on aga Lätis paljud välismaalaste staatuses.

Ooperilaulja Puntulis on Läti Rahvusooperi solist. Läti kultuuriministri ametikoht vabanes pärast seda, kui Dace Melbardest, endisest Läti kultuuriministrist, sai Euroopa Parlamendi liige. Eeldatakse, et Puntulis kinnitatakse Läti kultuuriministri ametikohale esmaspäeval, 8. juulil.

Nagu on teatanud Sputnik Eesti, jätkatakse Balti riikides järjekindlat vene keele väjatõukamise poliitikat ja seda nii avalikust elust, kui ka kõigist ameteist ning muidugi kogu haridussüsteemist.

Näiteks 23. aprillil 2019. aastal tunnistas Läti konstitutsioonikohus riigikoolihariduses õiguslikuks kasutamiseks vaid läti keele. Seimi poolt 2018. aasta märtsis heaks kiidetud koolireform näeb ette, et 2021/2022 õppeaastal viiakse riigi keskharidus järk-järgult üle läti keelele.

Valitsus ja parlament ignoreerivad Venemaa venekeelsete elanike massilisi proteste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja Venemaa kriitikat Läti Vabariigi keelepoliitika osas.

Samal teemal

Tallinna linnapea astus välja venekeelse hariduse kaitseks
Õiguskaitsjatelt Baltimaade venelastele: kui oleme passiivsed, siis meid hävitatakse
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Tagid:
poliitika, vene keel, Läti

Peamised teemad